Intervjuu: Eestile ja Lätile üks maksuamet

Euroopa Liidu statistikaameti prognooside järgi võib Balti riikide elanikkond kahaneda praeguselt kuuelt miljonilt aastaks 2060 neljale miljonile. Selliste tõsiasjadega silmitsi olles võiks Balti riigid juba praegu mõelda, kas ja kuidas asju edaspidi rohkem koos teha, et maksuraha ratsionaalsemalt kasutada. Teha näiteks politseiautode ühishankeid, relvahangetest rääkimata. Fantaseerida võib isegi maksuametite ühendamisest, sest haldusaparaat on kallis, rääkis Auers.

See on küsimus, mis lõhestab Läti äriringkondi. Meie kui mõttekoja vaade on, et see maks võiks kehtima hakata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), millel on ilmsed probleemid kapitali akumuleerimisega. Suurtele mitte, neil on juba praegu võimalik investeeringutelt erinevaid maksusoodustusi saada. Nagu Latvijas Finieris, mis avas mullu Eestis suure tehase.

VKEd on aga mudas kinni, nad peavad maksma suhteliselt kõrgeid makse suhteliselt väikeselt kasumilt. Nii ei teki võimalust investeerida ega tegevust laiendada. See muudatus motiveeriks lisaks makse mitte varjama – deklareeritakse ja reinvesteeritakse. See loob töökohti, innovatsiooni ja kõike muud positiivset. Üks meie uuringuid aastal 2015 puudutas just VKEde juurdepääsu rahastusele ja see on reaalne probleem. Pangad ei andnud laenu, sest firmade bilansid ei olnud väga ilusad. Ja firmad ei küsinud ka, sest arvasid, et pangad nagunii ei anna.

Läti valitsus on lubanud aprilli alguses avaldada kaks suurt poliitikaalgatust. Üks tervishoiu- ja teine maksupoliitika kohta. Seal on sees ka reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus. Kas seda soovitatakse, tõenäosus on 50:50, sest erinevad huvid on mängus. Kuid see on alternatiiv, mida valitsus tõsiselt kaalub ja läbi arvutab.

Probleem on selles, et maksubaas väheneks. Nagu nägime Eestis, esimesel kolmel aastal vähenes valitsuse maksutulu ettevõtete maksustamiselt märkimisväärselt. Neljandast aastast läks juba ülesmäge. Aga lühiajaliselt maksutulu väheneks ja valitsused mõtlevad lühikeses perspektiivis. Eriti seetõttu, et 2018. aastal on Lätis tulemas valimised.

Ja tuleb meeles pidada, et tuleval aastal kasvavad Läti kaitsekulud 2%-le SKPst tänavuselt 1,7%-lt. Kuna majanduskasv on viimastel aastatel olnud suhteliselt paigal, on raske seda raha leida. Kui selle maksu kehtestamisest tulud kahaneksid, siis muidugi võtab valitsus seda arvesse.

Kõigel on plussid ja miinused. Mikroettevõtte maks oli üsna innovatiivne kui see kehtestati ja seda kiideti igal pool. Aga seda on palju kuritarvitatud ja see oli probleem. Kui suured ettevõtted nägid võimalust teha varem palgalistest töötajatest alltöövõtjad, siis nad seda ka tegid. Ehk kui enne oli sul palgal konsultant, kellelt maksti maksud ja sotsiaalmaks ja maksukiil oli kuskil 40% , siis nüüd tekkis võimalus töösuhe formaalselt lõpetada, konsultant lõi omale mikroettevõtte, millele kehtisid maksusoodustused, ja jätkas töötamist konsultandina selle sama ettevõtte heaks. Selle asemel, et maksta maksu 40%, oli maksumäär 9%. . Riigi maksutulu vähenes. Maksuametil ei olnud võimet teha vahet inimeste vahel, kes olid n.ö ehtsad mikroettevõtted, ja nende vahel, kes seda süsteemi kuritarvitasid. 

Asja arutati, kõigepealt tehti ettepanek maks kaotada, siis tõsteti maksu määr 9 protsendilt 15%le. Me teame, et seda maksu kuritarvitatakse, kuid samas teame ka seda, et on ettevõtted, kes tegevust alustades sellest abi saavad. 

Siin on ka moraalsed küsimused. Swedbanki peaökonomist Martins Kazaks ütleb, et selle süsteemi kasutajad sõidavad jänest. Nad ei maksa sotsiaalmaksu, kuid ühel hetkel on ka nemad pensionärid. Siis peavad tavalised palgalised nagu Martins oma pensionisüsteemi tehtud sissemakseid nendega jagama. 

Ma ei arva, et Läti praeguses maksusüsteemis oleks midagi, mis oleks kohutavalt innovatiivne. Ja see on põhjus, miks valitsus on maksusüsteemi võtnud põhjaliku läbivaatuse alla. Püütakse luua sellist süsteemi, mis rohkem soosiks majanduskasvu ja oleks vähem suunatud sellele, et saada eelarvesse nii palju raha kui võimalik.

Ettepanekud esitab valitsus aprillis. Probleem on selles, et suvel on kohalikud valimised ja siis hakatakse juba valmistuma tuleva aasta parlamendivalimisteks. Valimisaastal on raske ambitsioonikaid reforme teha. 

Reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kõrval oli teine suurem ettepanek vajadus liikuda rohkem kinnisvaramaksude suunas. Lätis juba on kinnisvaramaks, kuid tagasihoidlik. Kui maksude tasumine on probleem, nagu mitmed uuringud Lätis näitavad, siis kinnisvaramaks oleks lahendus – vara ei liigu nagu raha, maja juba ei peida. Pakkusime välja süsteemi, kus oleks luksusmaks väga kalli hinnaga kinnisvarale.

See ei oleks Balti riikidele hea. Balti riikide tootlikkus on Põhjalaga võrreldes madal. See on põhjus, miks nende sissetulekud on kõrged. Kuni meil on tootluses sellised vahed, siis üks, millega me saame konkureerida, on atraktiivsed maksumäärad – olgu see pudeli viina ostmiseks või tootmise üle toomiseks. Kuni me pole tootlikkuselt järgi jõudnud, pole Balti riikidel mõtet maksumäärasid harmoniseerida. Seda tahaksid vanad ELi riigid, sest see tõstaks nende konkurentsivõimet, kuid meie kaotaksime.

Vajame seda kui sümbolit. Kasulikkust ja kaubavoogusid on raske prognoosida, tehnoloogia polevat viimane tase. Kuid see on projekt, mida tuleb toetada. Meie majanduslik heaolu sõltub sellest, kui tihedasti me oleme seotud teiste rikkamat piirkondadega. Sellest aspektist on raudteeühendus kriitilise tähtsusega. Ja Rail Baltic on meile hea praktika ühisest Balti projektist. Sest kõigi Balti riikide suur väljakutse on elanike arvu järsk kahanemine. Aastaks 2060 elaks siin vaid 4 miljonit inimest. Tuleb aru saada, et on vaja neid asju ratsionaliseerida, mis me teeme. Näiteks hangetelt saaks palju säästa. Rail Baltic oleks Balti koostöö sümbol, õpiksime, kuidas ühisprojektid töötavad. Ja muidugi see, et EL katab 85% kuludest.

Mitmed administratiivsed ja avaliku sektori teenused näiteks. Osutame samasid teenuseid ja pole põhjust, miks me ei võiks neid ühendada. Näiteks vanglad. Ehitame Liepajasse uut vanglat ja Eesti ehitab oma vanglaid. Miks ei võiks olla ühine vangla näiteks Valga-Valkas, tuleb odavam. Tuleks asjadele läheneda avatud meelega. Miks seda ei toimu – ei ole riikide ülest institutsiooni. On küll Balti Ministrite Nõukogu näiteks, kuid seal käiakse idee välja ja sinnapaika see järgmise kohtumiseni jääb. Võiks luua alalise sekretariaadi, mis asju tagant tõukaks. Ja ma tean kedagi, kes sobiks seda vedama – Toomas Hendrik Ilves.

Meie sellest palju ei tea. Tal on autoriteet ja tugev isiksus, teda ei kohuta kõrgetel positsioonidel inimesed. Ta on nii mõnelgi neist ise istunud. Ta saaks poliitikamaailmas asjad tehtud.

Aeglane kasv. Meil on see väga seotud ELi rahadega, mis on aeglaselt käibesse läinud. Eelkõige puudutab see infrastruktuuri projekte ja majade soojustamist. On kurb, et kasv nii suuresti ELi rahadest sõltub, sest igavesti neid ei maksta.

Samas on meil mõned väga konkurentsivõimelised sektorid nagu farmaatsiatööstus. See ei tähenda ainult Grindexit, vaid on ka Silvanols, Orsi. Viimane sai „reklaami“ tennisist Maria Šarapova skandaalist.  Läti võiks praegu küünte ja hammastega selle eest võidelda, et saada Brexiti järel Londonist omale ELi Ravimiamet.

Ja Läti tahab arendada ennast ka kui finantskeskust.

Swedbank sai ka trahvi. Miks Läti sobiks – siin hakkas piirkonnas kõige varem arenema erapangandus. Mitmed Riia Stockholmi Kaubanduskõrgkooli tudengid on läinud pangandusse. Ja fintechi alale, ehkki sealt on ka vastuolulisi ettevõtteid loodud. Näiteks kõrge protsendiga kiirlaenu firmasid.

Ja me olime frustreeritud, kui DNB valis asukohaks Tallinna. Aga nii on, oleme siiski ka konkurendid.