Kasv hoolimata poliitilistest tõmbetuultest

Protektsionistlike ideede levik ja kõikuv julgeolekutasakaal võivad majandusele sellegipoolest saatuslikuks saada. Eesti majanduskasv kogub hoogu, toeks investeeringute taastumine.

Viimase aasta poliitsündmused on andnud majandusanalüütikutele mõtteainet. Kui uudiste poliitikaveerg maalib lähitulevikust aina süngemaid pilte, siis majandusnäitajad liiguvad vastupidiselt positiivses suunas. Majanduslik kindlustunne on paljudes riikides kõrgeimal tasemel alates 2011. aastast. Ajalooliselt on majanduskriisidest taastumine võtnud keskmiselt 6 kuni 8 aastat. Praegune majanduskasvu kiirenemine sobitub selle seaduspäraga hästi, nendib Nestor. „Mitmetes riikides on tootmisressursside kasutatus jõudnud tasemele, mistõttu nõuab edasine kasv investeeringuid. Viimaste taastumist on oodatud kaua. Stabiilsuse on saavutanud nafta hind, mis leevendab mitme suure nafta tootmisele toetuva majanduse olukorda. Samas on inflatsioon veel piisavalt madal, et soodustada tarbimist riikides, kes naftat impordivad.“

Tarbijahindade kasv on viimastel kuudel selgelt kiirenenud nii Euroopas kui USAs. Võimalik majanduse elavdamine lõdvema eelarvepoliitika abil ja protektsionistlikud ilmingud kaubanduses võivad lähitulevikus viia inflatsiooni oodatust kiirema tõusuni. „Seetõttu oleme hindade kasvu ootusi mõnevõrra tõstnud. Siiski usume, et hinnakasv saab vähemalt 2017. ja 2018. aastal olema tagasihoidlik. Keskpankadelt on oodata aeglast naasmist normaalse rahapoliitika poole. Eeldame, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära sel aastal kaks korda, järgmisel enamgi ja jõuab 2018. aasta lõpuks 2,0% tasemeni. Kuigi Euroopa Keskpank jätkab oma varaostuprogrammi tõenäoliselt veel ka 2018. aastal, hakatakse alates sügisest vähendama ostetavate võlakirjade kogust,“ rääkis Nestor.

Usume siiski, et poliitilise tormi ülekandumine reaalmajandusele on tagasihoidlik. Ajalooliselt on pingelisem julgeolekuolukord mõjutanud majanduskasvu üllatavalt vähe. Lähtudes tegelikest, mõõdetavatest majandusindikaatoritest, on SEB prognoose mitme riigi jaoks korrigeerinud ülespoole. Nii usume, et USA majandus kasvab sel aastal 2,6% ja 2018. aastal 2,5%. Ka Hiina majanduskasv saab olema esialgselt oodatust veidi kõrgem – 6,6% tänavu ja 6,2% järgmisel aastal. Euroala kiirelt vähenev töötus ja eksportiva sektori edu peaks 2017. aastal kaasa tooma 1,8% ja 2018. aastal 1,9% suuruse SKP kasvu. Eesti jaoks ehk kõige olulisem on optimistlikum vaade Põhjamaade majandusele. Rootsi majanduskasv peaks 2017. aastal küündima 3,1% ja 2018. aastal 2,4%. Varasemast oluliselt kiiremat kasvu ootame ka Soomes, mis paraku piirdub küll 1,5% suuruse SKP tõusuga. Erandlikult ei tasu optimistlikumalt vaadata Suurbritannia majandust, kus kaubandusläbirääkimiste prognoosimatu tulemus pidurdab investeerimisjulgust, seda hoolimata naela odavnemisest viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sellel aastal 2,2% ja 2018. aastal 3,1%. Kauaoodatud muutuseks saab olema investeeringute tõus. Eestis tehtud investeeringutes põhivarasse on traditsiooniliselt suurt osa täitnud riik, ehitades uusi teid ja hooneid. Oodatav Euroopa Liidu finantstoetuste aktiivsem kasutamine, kohalike omavalitsuste valimisaasta ja valitsuse kava riiklike investeeringuid suurendada omab lähiaastail majanduskasvule positiivset mõju. Erasektoris on jätkuva palgatõusu toel oodata kinnisvaraturu püsimist optimistlikus laines. Et Eesti ettevõtete tootmisvahendite kasutatus on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, peavad ka nemad paratamatult investeeringutele mõtlema.

Tööturunäitajates hakkab peegelduma pikalt kestnud vastuolu ettevõtete sissetulekute ja palgakasvu vahel. Ettevõtted, kes ei suuda kasvatada toodangu väärtust, peavad muutuma efektiivsemaks või nad tõrjutakse turult välja. Tööturgu mõjutab ka hoogu koguv töövõimereform. Seetõttu jõuab töötuse määr 2018. aastaks prognoosi kohaselt 8%ni. Samas jääb nõudlus oskustega töötajate järele kõrgeks, mis sunnib palkasid kasvule. Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust olla veelgi ambitsioonikam, seda ka oma ärimudeli muutmisel.

Kaubanduspartnerite soodne olukord peaks Eesti ekspordil võimaldama lähiaastail kasvada ligi 4% tempos. Samas jääb impordi kasv meie hinnangul isegi kiiremaks. Sel aastal 2,6%ni küündiv inflatsioon kärbib eratarbimise kasvu, kuid 2018. aastal on tulumaksureformi tõttu oodata eratarbimise olulist suurenemist.