Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubavahetus pöördus üle kolme aasta kasvule

    Eesti suurimad ekspordipartnerid on Rootsi ja Soome.Foto: Äripäev

    Kaupade eksport ja import kasvas eelmisel aastal võrreldes aastagusega 3%, teatab statistikaamet. Aastases võrdluses kasvas kaubavahetus viimati 2012. aastal.

    Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.
    Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus meie koguekspordist oli 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
    Eesti suurim ekspordipartner oli mullu Rootsi, kuhu veeti 18% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim kahanes eksport Lätti, Rootsi ja USA-sse.
    Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus kogu ekspordist moodustas eelmisel aastal 72%. Eesti päritolu kaupade ekspordis on enim suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Oluliselt on vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
    Eesti päritolu kaupade peamisteks sihtriikideks on Rootsi, Soome ja Saksamaa. Enim kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse ja Saksamaale ning kahanes Rootsi ja Venemaale.
    Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguimpordist moodustas 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes mineraalsete toodete sissevedu.
    Eestisse imporditi enim kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt.
    Eestist eksporditi kaupu 179 riiki ja imporditi Eestisse 144 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 97 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk (1 miljard eurot) tekkis kaubavahetuses Rootsiga, järgnesid Norra, Mehhiko ja Soome. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.
    Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 74% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 miljardit eurot, mis on ligi 219 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aastal. Kaubavahetuses EL riikidega suurenes eksport 85 miljoni ja import 303 miljoni euro võrra. Samuti kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas eksport 232 miljoni ja import 86 miljoni euro võrra.
    Võrreldes 2015. aastaga langesid mullu ekspordihinnad 1% ja impordihinnad 2%. Detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2015. aasta detsembriga kasvas eksport 10% ja import 8%.
  • Hetkel kuum
Raivo Hein: sotsid valetavad alati, aga jõudu neile Tallinnas! Vene- ja Savisaare-aegsetel lahendustel olgu lõpp
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kehv majandustulemus laskis Neste aktsia põhja
Neste aktsia kukkus prognoositust kehvemate esimese kvartali majandustulemuste peale Helsingi börsil üle kümne protsendi madalamale.
Neste aktsia kukkus prognoositust kehvemate esimese kvartali majandustulemuste peale Helsingi börsil üle kümne protsendi madalamale.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Bolti lobi ei läinud Euroopas läbi, uus direktiiv sai rohelise tule
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.