Must prognoos: Eestit ohustab Rootsi gripp

Parimal juhul püsib kõik nii, nagu on praegu, või kestab peomeeleolu edasi: kasvavad üürihinnad, palgad, tarbimine, kirjutab Äripäeva teemaveebi kinnisvarauudised.ee kuukiri Kinnisvara.

Adaur Grupp kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et midagi paremaks ei lähe - kusjuures see on tema optimistlik ootus. 

"Pessimistlik prognoos näeb ette väliskeskkonna olulist halvenemist, väljendugu see terrorismis, muudes konfliktides või majanduslikus protektsionismis. Valitsus jätkab alustatud aktiivset tegevust kogu ühiskonna, aga eriti ettevõtjate ahistamisel, olgu see siis värvilised numbrimärgid autodele, maksusüsteemi niigi napi selguse täielik kaotamine, pensionisüsteemi pea peale pööramine või muu. Sellised arengud on juba muutnud niigi ebakindlas keskkonnas laveerivate ettevõtjate kindlustunnet, mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv. Tarbija kindlustunde vähenemine peegeldub kinnisvaraturul vähenevas nõudluses ja hinnalanguses," arvas ta.

1Partner Kommertskinnisvara maakler Ruth Andresen ütles, et ärikinnisvara toodetakse praegu nii suurel hulgal peale ja sihikud on seatud utoopiliselt kõrgele. "Seepärast usun, et võidavad need, kes teevad kiiremini paindlikke otsuseid, püsides konkurentidest sammu võrra ees." Tema meelest tuleb aasta paljudele kinnisvaraomanikele pessimistlik, sest kliente lihtsalt ei jagu.

Novira Capitali juhtivpartner Arle Mölder pani valitsusele südamele, et idapoolsete, ennekõike Venemaa ja Ukraina maksujõuliste inimeste immigratsiooni tuleks suhtuda sõbralikumalt. "Eesti äri- ja elukeskkonna müük aktiviseeruks selle toel sarnaselt Küprose, Malta ja miks mitte Lätiga," ütles ta.  Mölderi meelest põhjustaks pessimismi kas või “kergekujuline gripp” Rootsi kinnisvaraturul.

AdMooni juht Andre Poopuu kardab, et tihe konkurents ehitajate ja arendajate vahel toob pankrotid, mille tulemusena suureneb tavatarbija kahtlev hoiak. "Seetõttu on kinnisvaraturule tulemas rasked ajad. Samuti võivad ärikinnisvara ülepakkumise mõjul tekkivad raskused kanduda edasi teistele kinnisvaravaldkondadele," ütles ta.

Hammerheadi juhatuse liige Allan Kool ütleb pessimistliku prognoosina, et väliskeskkonna järsud negatiivsed muutused seavad kinnisvarasektori ohtu – ettevõtlussektor kasvab vaevaliselt, pangad finantseerivad projekte ettevaatlikumalt ning kinnisvara arendamise otsuseid lükatakse ülekuumenemise hirmus edasi. Ehitushinnad kasvavad ning hoolimata keerulisematest finantseerimistingimustest ja kasvavatest hindadest kasvab ka kinnisvara ülepakkumine.

LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann nentis, et maailm on nii poliitiliselt kui majanduslikult muutunud järjest hapramaks. "Tõenäosus, et järgnevad viis aastat läheb meil sama hästi kui seni, pidevalt väheneb. Negatiivse stsenaariumi alge saab olema suuremate riikide vigades. Kas tõuke korrektsiooniks annab USA aktsia või Rootsi kinnisvaraturg, ei julge ennustada. Igas olukorras peab Eesti säilitama enda leidlikkuse ja paindlikkuse," ütles ta.

Sama meelt on Bonava Eesti tegevdirektor Timo Riismaa. "Pessimistlik prognoos: maailmas või Euroopas toimub midagi suurt ja ebameeldivat. Eesti on väike ja avatud ning saab neist muudatustest ka kohe pihta. Kinnisvarasektori suurimaks ohuks pean Rootsi kinnivaramulli lõhkemist. Siis vähendavad Rootsi pangad järsult Balti riikide kinnisvarasse laenamist, nii ostjatele kodulaenu andmist kui arendajate rahastamist. See mõjub kohe käsipidurina," selgitas ta.

Fast Track Educationi juhatuse liige Peeter Pärtel ütles, et pessimistliku stsenaariumi korral saab globaalne panganduskriis kiire hoo sisse pärast mõne suurema finantsasutuse tegevuse peatumist. "Eesti osaleb uutes päästepakettides. Laenukraanid keeratakse koomale. Kinnisvarahinnad alustavad langust. Võidab see, kes hindab portfelli kiiremini alla ja jookseb väljapääsu poole," kirjeldas ta.