Saladuseloori mässitud jäätmeäri

13. veebruar 2017, 19:45
Eesti Keskkonnateenused juhataja Argo Luude on ettevõtet juhtinud juba välisomanike käes olemise ajast saadik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170213/NEWS/170219916/AR/0/AR-170219916.jpg
Ainult tellijale

Siinse suurima jäätmekäitlusfirma Eesti Keskkonnateenused enamusosaluse müük üle-eelmise aasta lõpul võis seda osalust varjatult kontrollinud sõpruskonnale tuua miljoneid eurosid, mida nüüd teistesse äridesse edasi paigutatakse.

Ühe anonüümsust palunud allika sõnul võis Eesti Keskkonnateenuste enamusosaluse müügihind olla ligi 8 miljonit eurot. Enamusosaluse müügist saadud raha liikus Äripäeva andmetel Hollandi pealinnas Amsterdamis registreeritud ettevõttesse Dommel B.V., mida kontrollib Anti Tammeoks.

Üle-eelmise aasta lõpul teatas Eesti Keskkonnateenused AS enamusaktsiate müügist investeerimisfondile BaltCap. Enam-vähem samal ajal jõudis Äripäeva info, et jäätmekäitleja enamusosalust võisid varjatult kontrollida Reformierakonna liige Rain Rosimannus, endine IRLi liige ning EASi nõukogusse kuulunud Anti Tammeoks, IRLi liikmest endine Eesti Energia nõukogu liige Toomas Tauts, kunagine Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller ning Eesti Pakendiringluse pikaajaline juht Aivo Kangus.

Seda vihjet kontrollima asudes jõudsime ühe allikani, kelle väitel figureerivad Eesti Keskkonnateenuste enamusosaluse müügi juures nimed, keda ametlikult omanikeringis ei olnud. Varjatud omanike olemasolu kinnitab kaudselt ka konkureeriva jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi juht Rain Vääna. Ta lausus, et kohtus mitmel korral Eesti Keskkonnateenuste aktsiate ostmise teemal inimestega, kes ei olnud ametlikult ettevõtte aktsionärid, kuid pakkusid osaluse ostmise võimalust. “Mulle tundus, et nad esindasid iseenda huvisid,” sõnas Vääna.

“On teada, et jäätmekäitlussektoris on sellises mahus investeerimisvõimekus ainult Ragn-Sellsil ja seetõttu on igati loogiline, et meiega ühenduses ollakse,” lisas ta.

Nimesid ei ütle

Küsimusele, kas ta on sel teemal kohtunud või pidanud läbirääkimisi Anti Tammeoksaga või Priit Halleriga või Toomas Tautsiga või Rain Rosimannusega, ei soovinud Vääna täpselt vastata. “Oleme mõne nimetatud inimesega kohtunud enne, kui Eesti Keskkonnateenuste enamusaktsiad omandas BaltCap,” ütles ta vaid ja keeldus täpsemalt kohtumisel osalenute nimesid avalikustamast.

Siit hüppabki üles oluline, kuid vastuseta jääv küsimus. Kes loetletud nelikust osales Eesti Keskkonnateenuste müügikõnelustel ja mis roll tal nendel kõnelustel oli? Kas ta osales kui omaniku esindaja või oli tegemist Eesti poliitikast tuntud vallakirjutaja rolliga ehk inimesega, kes aitab kokkuleppeid vormistada?

Kokkulepe advokaadibüroos

Äriregistrist nähtavalt oli enne aktsiate müügitehingut Eesti Keskkonnateenuste juhi Argo Luude nimel ligi 67 protsenti ettevõtte aktsiatest ning ülejäänud vähemusosalus kuulus ettevõtte juhtide Luude, Bruno Tammaru ja Mihkel Õnnise firmale ABM Varahaldus OÜ. Kuid Äripäeva allikale teadaoleva info kohaselt kuulus Luude nimel olev enamusosalus hoopis varjatult teistele isikutele. Seda omandust reguleeris ühes Eesti tippadvokaadibüroos ettevalmistatud põhjalik omavaheline kokkulepe.

Näiteks oli selles leppes viide Eesti Keskkonnateenused juhtkonna kohustusele informeerida teatud inimesi kõikidest juhatuse otsustest ning majandustegevuse olulistest arengutest. Samuti oli kokkuleppe osalistel õigus teatud aja möödudes osalus enda nimele vormistada.

Paraku tekkisid Eesti Keskkonnateenuste juhtkonna-vähemusaktsionäride ning ametlikult omanikeringi mittekuulunud isikute vahel 2015. aastal arusaamatused Tartus tegutseva ohtlike jäätmete käitleja Epler & Lorentzi ostmise küsimuses. Ettevõtte juhid soovisid, et Eesti Keskkonnateenused ostaks Tartu firma ära, kuid omanikeringi ametlikult mitte kuulunud isikud pidasid ostuhinda liiga kõrgeks. Äripäeva andmetel oli lahkhelisid tekitanud summa suurusjärgus 5 miljonit eurot.

Vaatamata osa inimeste vastuseisule otsustas Argo Luude aga tehingu LHV Pangast võetud laenu toel ikkagi ära teha ja pantis enda nimel olevad enamusaktsiad tehingu vastaste teadmata LHV Pangale tagatiseks.

Väidetavalt just sellisest isepäisusest tekkis lahkarvamus, mis päädiski lõpuks BaltCapiga tehtud tehinguga.

Veel üks jänesehaak

Enamusomaniku vahetusest andis ettevõte ka avalikkusele teada. Laiemale üldsusele pole aga teada, kelle vahel ja kuidas jagunes lõpuks enamusosaluse müügist teenitud raha.

Tehingu tegemiseks sooritati veel üks jänesehaak – esmalt liikus Luude nimel olnud enamusosalus sajaprotsendiliselt väiksema aktsionäri ABM Varahaldus nimele. Seejärel ostis BaltCap 75 protsenti ABM Varahaldusest. Sellise käitumise põhjus võis olla BaltCapi soov vabaneda enne ostutehingut varjatud omanikust või omanikest, et mitte sattuda peitusemängus osalejaks.

Rain Rosimannus, Priit Haller, Toomas Tauts ja Aivo Kangus neile saadetud küsimustele täna enne artikli valmimist ei vastanud.

Miks räägitakse Sandor Liivest?

Eelpool toodud infot uurides ilmus ootamatult lauale endise Eesti Energia juhi Sandor Liive nn visiitkaart.

Äripäeva allika kinnitusel otsisid Eesti Keskkonnateenused enamusomanikud enne BaltCapi tehingut võimalusi ise Argo Luude ettevõttest välja osta. Selleks oli neil vaja leida rahastaja ning just rahastaja otsimisega tegeleski väidetavalt Sandor Liive, kes oli Eesti Energia juhi ametist priiks lastud.

“Korrektne on öelda, et ma ei kinnita ega lükka ümber seda infot. Paraku on nii, et ükskõik, keda nõustades, siis nendest asjadest on raske avalikult rääkida. Kui tahad selles valdkonnas veel midagi teha,” sõnas Liive Äripäevale aasta tagasi. Ta lisas, et omab kontakte päris oluliste kapitaliomanikega, kes ka asju tahavad osta. Kuid mis roll tal oli ja millises projektis, seda Liive kommenteerida ei saanud. “Kõik sellised koostööprojektid sisaldavad väga suuri konfidentsiaalsusnõudmisi,” lisas ta.

Et Anti Tammeoksa äriimpeeriumisse kuulusid toona tootjavastutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus, Eesti Rehviliit ning Elektroonikaromu, koos neid ümbritsevate firmadega, oleks koos Eesti Keskkonnateenusega saanud kokku Eesti mõistes väga suur jäätmekäitluskontsern. Mõningatel andmetel küsinud Liive nõustamistöö eest ettevõttes 10 protsendi suurust osalust. Kas see info peab ka paika, teavad ainult asjaosalised.

Luude ei saa rääkida

Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude ei naernud sugugi välja küsimust varjatud omanike kohta, kuid ta ka ei soovinud infot kinnitada, pugedes küsimuste eest mittekommenteerimise kilbi varju.

Esitasime Luudele lihtsa palve ehk palusime kinnitada, et Eesti Keskkonnateenused ASis ei ole varjatud aktsionäre. Lühikesest ja konkreetsest ei-jah stiilis vastuse võimalusest aga Luude loobus. “Ütleme niimoodi, et … et …, kuna me oleme siin oma seltskonnaga ja BaltCapiga leppinud kokku sellise asja, et me ei kommenteeri selle tehingu tausta mitte ühegi nurga ega kandi pealt, siis ma ei kommenteerigi,” sõnas Luude aasta eest Äripäevale. Ka täna ei soovinud ta oma varasemale intervjuule midagi lisada.

Eesti Keskkonnateenustes enamusosaluse ostnud BaltCapi partner Peeter Saks oli samuti aasta tagasi küsimusele, kas nad teadsid, et Eesti Keskkonnateenuste omanike arvu ning osaluste suurustega ei olnud kõik päris selge, vastates napisõnaline. “Suur tänu küsimast, meie tegime tehingu Eesti Keskkonnateenuste juhtkonnaga ning omandistruktuur on selge,” vastas Saks kirjalikult.

Endine Eesti Energia juht Sandor Liive, kes Äripäeva andmetel aitas Eesti Keskkonnateenustele investorit leida.

Sandor Liive: ei kinnita ega lükka ümber

Äripäevale laekus vihje, et Eesti Keskkonnateenuste varjatud omanikud otsisid enne BaltCapi tehingut võimalusi ise ettevõtte kaasaktsionärid välja osta. Rahastaja otsimisega tegeles väidetavalt Sandor Liive.

Järgneb intervjuu Sandor Liivega, mis tehti aasta tagasi, kuid mida me pole varem avaldanud.

Kas vastab tõele, et tegelesite eelmisel aastal (2015. aastal - toim) Eesti Keskkonnateenuste aktsiate müügiasjadega?

Ma olin eelmisel aastal aktiivne päris paljude asjadega. See on ka selline asi, kus ma oma tegemisi ja kliente väga suure kella külge ei taha panna. Mul oli päris palju tegemisi nii Eestis kui ka väljaspool. Mul on kontakte päris oluliste kapitaliomanikega, kes ka asju tahavad osta. Mis roll ja millises projektis, seda ma ei saa kommenteerida. Kõik sellised koostööprojektid sisaldavad väga suuri konfidentsiaalsusnõudmisi. 

Te siis ei eita, et olete Eesti Keskkonnateenuste aktsiate müügiteemaga kokku puutunud?

Korrektne on öelda, et ma ei kinnita ega lükka ümber. See on avalik info, kes ostab. Enne tehingut võib olla aga mitmeid ostuhuvilisi.

Teie esindasite siis investoreid või müüjaid?

Ärme lähe nii detailseks.

Kui hästi te Anti Tammeoksa tunnete?

Jah-jah, Peeter Saksaga kohtusime eelmisel aastal mitu korda (naerab). Aga ärme, see on… Paraku on nii, et ükskõik, keda nõustades, siis nendest asjadest on raske avalikult rääkida. Kui tahad selles valdkonnas veel midagi teha.

 

Luude: ma ei saa kommenteerida neid jutte

Eesti Keskkonnateenuste enamusomanikuks olnud Argo Luude ütles aasta tagasi, et teab juttudest varjatud omanikest, kuid kokkulepe BaltCapiga välistab nende kommenteerimise.

Seda aasta tagasi tehtud intervjuud pole me varem avaldanud.

Kuidas on lood varjatud osanike teemaga?

Jah, eks ma olen lugenud siin ka selliseid vihjeid, mida lehtedes või internetikommentaarides kirjutatakse. Las igaüks usub, mida ta usub, ja olgu siis nii.

Te kinnitate, et Eesti Keskkonnateenused ASis ei olnud varjatud aktsionäre?

Ütleme niimoodi, et… et…, kuna me oleme siin oma seltskonna ja BaltCapiga leppinud kokku, et me ei kommenteeri selle tehingu tausta mitte ühegi nurga ega kandi pealt, siis ma ei kommenteerigi.

Anti Tammeoks on samamoodi pidanud läbirääkimisi Eesti Keskkonnateenuste aktsiate müügiks?

Jah, olen mina ka kuulnud neid jutte ja olen teisi nimesid ka kuulnud, mitmeid.

Tekib küsimus, miks Tammeoks peaks aktsiate müügiga seotud olema?

Seda peab Tammeoksa käest küsima. Ma ei saa ega tohi seda tehingut kommenteerida.

Kas Rain Rosimannus aitas ettevõtet Veolialt välja osta ning tõi Alexela mängu?

Ma olen ühe korra elus Rain Rosimannusega kohtunud ja see oli väga palju aastaid tagasi. Neid nimesid ja jutte on üksjagu, teda ja Tammeoksa on ka juba Veolia ja Cleanaway aegadel meiega ühte punti pandud. Ma ei tea, kes neid jutte levitab.

Ütlete siis, et Rosimannus ja Tammeoks ei ole olnud kuidagi nende tehingutega seotud?

Ei, ma ütlen, et ma ei kommenteeri lihtsalt. Ma ei ole Rainiga suhelnud. Kui te teate, et Tammeoks on käinud midagi läbi rääkimas, peab tema käest küsima.

Ragn-Sellsi juht Rain Vääna

Konkurent tundis jäätmefirma ostu vastu huvi

Eesti Keskkonnateenuste ostu on kaalunud ka nendega konkureeriv jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells, kelle juhid kõnelesid neil teemadel ka isikutega, kes ametlikult ettevõtte omanikeringi ei kuulunud.

Küsimustele vastab Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

Kas Ragn-Sells on pidanud kohtumisi Eesti Keskkonnateenuste enamusaktsiate omandamiseks?

Enne BaltCapiga lepingu sõlmimist kohtusid Eesti Keskkonnateenuste esindajad ka Ragn-Sellsi kui ühe võimaliku investoriga. Jäätmekäitluses on sellises mahus investeerimisvõimekus ­ainult Ragn-Sellsil.

Enamusosalus Eesti Keskkonnateenustes on Argo Luude nimel. Kas olete Luudega kohtunud aktsiate ostuks?

Meie esindajad on temaga suhelnud. On olnud juttu Eesti Keskkonnateenused ostmise teemadel. 

Kas Anti Tammeoksa, Priit Halleri, Toomas Tautsi või Rain Rosimannusega, olete samal teemal kohtunud?

Oleme mõne nimetatud inimesega kohtunud.

Kas nad oli Argo Luude esindajad neil kohtumistel või teie saite aru, et nad esindavad aktsionäride ringi mitte kuuluvat isikut või isikuid?

Nad esitlesid end enamusosaluse omanikena.

Kellele kuulusid tegelikult Argo Luude nimel olevad aktsiad?

Seda peab küsima Argo Luude ja Baltcapi käest.

 

Kronoloogia

Eesti Keskkonnateenused aktsiatega toimunu

  • 2011. aasta lõpus teatas kontsern Veolia Environmental Services, et Baltimaades asuvate ettevõtete osalused pannakse müüki. Parima pakkumise Veolia Eesti ja Leedu äridele tegi Alexela kontserni kuuluv SKT Keskkonnateenused OÜ.
  • 27.09.2012 allkirjastati Veolia Keskkonnateenuste ja tema tütarfirmade ning UAB Veolia Environmental Services Lietuva ostu-müügileping.
  • Eesti Keskkonnateenused sai emaettevõtjalt Alexela Energialt (hiljem Alexela Invest) laenu 3,4 miljonit eurot.
  • 06.02.2013 allkirjastati Alexela Energia poolt laenu konverteerimise otsus, millega vähendati Eesti Keskkonnateenuste laenukohustust 853 400 euro võrra. Samas suurendati Eesti Keskkonnateenuste aktsiakapitali 9472 euro võrra – 28 480 eurolt 37 952 euroni, emiteerides 148 uut aktsiat nimiväärtusega 64 eurot – ülekursiga 843 928 eurot.
  • 19.11.2013 müüs Alexela Energia 49,916 protsenti Eesti Keskkonnateenuste osalusest Pinna Properties OÜ-le (firmade kaudu kuulub Eesti Keskkonnateenused juhtkonnale). “Vahe ostu- või müügihinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel – 417 875 eurot – kajastatakse otse omakapitalis. Tehingu mõju vähemusosalusele moodustas 436 819 eurot.” (Alexela Invest majandusaasta aruandes). Pinna Properties maksis osaluse eest 19 000 eurot ning aktsiate väärtuseks hinnati 1,3 miljonit eurot. Ostuks saadi 19 450 eurot laenu emafirmalt ABM Varahaldus OÜ-lt.
  • 2013. aasta lõpus oli Eesti Keskkonnateenuste laenukohustus Alexela Investi ees vähenenud 1,05 miljoni euroni.
  • 2014. aasta alguses tasuti Alexela Investile laen summas 1 247 735 eurot (koos intressidega).
  • 30.07.2014 müüs Alexela Invest ülejäänud 50,084 protsenti Eesti Keskkonnateenuste aktsiatest 1,374 miljoni euro eest Pinna Properties OÜ-le. “Vahe ostu- ja müügihinna vahel 945 331 ­eurot kajastati Alexela Investi finantstuludena. Eesti Keskkonnateenused netovara ja müügihinna vahe -492 103 eurot kajastati konsolideeritud aruandes finantskuludes.” (Alexela Investi majandusaruanne).
  • 12.12.2014 liikusid Eesti Keskkonnateenuste aktsiad Argo Luudele (66,7%) ning ABM Varahaldus OÜ-le (33,3%). Pinna Properties kustutati pärast ABM Varahaldusega liitmist äriregistrist.
  • 30.11.2015 sõlmis BaltCap Private Equity Fund II (edaspidi BPEF II) eriotstarbelise ühingu BC EKT HoldCo OÜ kaudu OÜ Sireli Varahaldus, Spiff Group OÜ ja BTVH OÜga osade müügilepingu, mille alusel omandab BPEF II müüjatelt ligikaudu 75%-lise osaluse ABM Varahaldus OÜs. Lepingu kohaselt on tehingu lõpuleviimise üheks eeltingimuseks ABM Varahaldus OÜ poolt tehingu lõpuleviimise käigus 100protsendise osaluse omandamine Eesti Keskkonnateenustes.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. February 2017, 19:46
Otsi:

Ava täpsem otsing