Rikaste TOPi noore miljonäri kõige julgem otsus

15. veebruar 2017, 07:15
Porto Franco arendust juhtiv 25aastane Rauno Teder räägib, et tema süda on kinnisvaras.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170215/NEWS/170219887/AR/0/AR-170219887.jpg

Ärimehe Hillar Tederi poeg Rauno Teder veab kaubandus- ja ärikeskuse Porto Franco arendamist, mida ta ise nimetab oma kõige julgemaks otsuseks.

Ärimehe Hillar Tederi poeg Rauno hoiab madalat profiili. Avalikkuse ees on Teder olnud vaid siis, kui isa kaasas ta oma ärisse – seejärel maandus toona 22aastane noormees esimest korda Äripäeva Rikaste TOPis. Viimases edetabelis oli Teder 82. kohal, vara väärtuse oli ta Äripäeva hinnangul kasvatanud 31 miljonile eurole.

Rauno Teder andis Äripäevale ja üldse ajakirjandusele oma esimese intervjuu, kus kerkisid teemana tema firmad ja suhted isaga.

Andis ohjad üle

Järeltulev põlv tuleb vaikselt ärisse tõmmata, tõdes Hillar Teder mõni aasta tagasi. Praegu on tema poja peamine roll Tallinna sadamas Admiraliteedi basseini ääres arendust vedava Porto Franco juhatuses ja omanikeringis. Hillar Teder ise tõmbus Porto Franco nõukogust tagasi eelmise aasta novembris.

Noorem Teder eelistaks endast mitte sõnagi rääkida – palub isiklikke küsimusi vältida. Teda paelub rohkem kinnisvarateema, eriti Admiraliteedi arendus, mille vaiksele ehitusplatsile avaneb vaade otse Porto Franco kontorist Navigatori ärimajas.

Eelmise aasta märtsist, kui Hillar Teder kirjeldas Äripäevale samas kontoris oma tüli Ukraina äripartneriga, ei ole vaade eriti muutunud – kraanasid platsil ei näe. Neid ei ole, sest nii suurel projektil on ettevalmistustöö väga pikk, selgitas Porto Franco teine juhatuse liige Aldo Dapon, kes andis intervjuu koos Tederiga.

Arendust saadavad mured

Arendust on siiani saatnud mured: tuli teha uus arhitektuurikonkurss, üleval on vaidlus naabri Capital Milliga. Ehitusloa saamine läks üle kivide ja kändude. Aja jooksul tuli selleks teha kokku viis projektdokumentatsiooni. Maapealse osa ehitusluba on Porto Franco laual eelmise aasta lõpust.

Dapon vaidleb naeruselt vastu – pigem on asjad vastupidi, arendus pole veninud, pooleteise aastaga on palju tehtud. „Aknast on ka näha, et enne, kui seda projekti ehitama hakata, tuleb kaevata maru suur auk,“ naljatas ta. „Põhimõtteliselt pool sellest august on kaevatud. Rohkem pole praegu lihtsalt mõtet kaevata. Kui saame ehitusega jätkata, läheb töö hooga edasi.“

Lähiajal loodavad Porto Franco mehed pangalaenu saada. Kui suurest summast jutt on, ei tahtnud Teder ja Dapon avaldada. Viimane nendib, et see on suur. Milline on suurusjärk? Sada miljonit eurot, kostis Dapon.

Porto Franco aktsiakapital on märgitud, kinnitas Teder ja kirjeldas, kuidas nendeni on jõudnud linna pealt jutud, et Porto Franco otsib paaniliselt aktsionäre. Teder lükkab väited ümber, kuid lisas: „Meil on ettevõttes väga hea omanike kooslus, mis ei tähenda, et me poleks nõus kaasama mõnda toredat Eesti väikeinvestorit või pensionifondi.“

Kui mõnekümne aasta pärast otsustab keegi projektist väljuda, on võimalik osalused fondidele maha müüa. "Pensionifondidel on alati piisavalt palju kapitali, et osta väiksemaid pooli ettevõttest välja," lisas Teder.

Võimalikud Eesti investorid hoiavad Teder ja Dapon enda teada. Siiski avalikustas Eesti Ekspress hiljuti, et Porto Francoga sidus ennast ärimees Oleg Ossinovski, kui seadis Porto Franco kruntidele hüpoteegid 7,8 miljoni euro ulatuses. Dapon ütles, et oma raha võiksid siinsed investorid paigutada pikaajaliselt.

Rauno Teder

Porto Francot arendav, kuid seni tagaplaanil püsinud Rauno Teder tahab jõuda naabritega kohtuvälisele kokkuleppele ja juba kevadeks kopa maasse lüüa.

Rauno Teder andis oma esimese intervjuu Äripäevale koos Aldo Daponiga.

Rauno, teie isa andis umbes kolm aastat tagasi osa kinnisvaraarendusest teile ja selgitas, et järeltulev põlv tuleks nüüd ärisse kaasata. Kuidas ärisse sisseelamine läinud on?

Teder: Hoogsalt ja edukalt. Eks sellest ajast saati ongi kõige rohkem rõhku Porto Francole pandud. Esialgu küll siis kontseptuaalsel tasemel lihtsalt plaanide joonistamine. Väljamõtlemine, kuidas pakkuda kõige paremat toodet. Viimased poolteist-kaks aastat oleme arendusega tegelenud. Tööpäevad on pikad ja tööd on palju, aga eks tulemust on ka näha.

Millal Porto Franco ehitusel kraanasid näha saab?

Dapon: See saab lähima aja jooksul juhtuma. Täna räägime aktiivselt läbi ehitajatega, et sõlmida ehituse peatöövõtuleping.

Kes suurimad investorid on?

Teder: Kaasatud on Heldur Meerits ja Lembit Lump ning suurem osa DeltaMaxi kaudu kuulub minule.

Kui palju nõu Hillar Tederilt olete küsinud?

Teder: (muheleb) Ta on mu isa, eks ma ikka räägin temaga juttu ja igal juhul küsin nõu nii isalt, Aldolt kui ka teistelt. Ma ei häbene nõu küsimist. Kui ma näen ikka, et keegi on sel alal oluliselt targem ja võiks nõu anda, siis seda ma küsin. Küsijal on alati valida, kas võtab seda kuulda või mitte.

Kas olete võtnud?

Teder: Mõndades küsimustes olen, mõndades olen läinud teist teed.

Kas põhimõtetes on ka erinevusi?

Teder: Põhimõtetes ei ole erinevusi. Saame kogu projektist ja kontseptsioonist ühtemoodi aru.

Hillar Teder on öelnud ka, et te ei ole risti ette löönud lihtsamatele töödele. Näiteks SkyMallis põrandaplaate panna.

Teder: (naeruselt) Olen ka seda teinud. Füüsiline töö mulle meeldib. Porto Francos ma ehituse peale tööle ei lähe. Siin pean ma paberimajandust rohkem korras hoidma.

Kui palju need kogemused on praeguses töös kasuks tulnud?

Teder: Kindlasti on. Konkreetset näidet on raske välja tuua, aga alati, kui seisad mingi probleemiga silmitsi ja see saab lahendatud, siis sellest on tulevases elus kasu.

Milline juht te olete?

Teder: Seda on vale minu käest küsida, endale on raske hinnanguid anda, aga ma küsin alati targematelt nõu.

Milline hea juht on?

Teder: Hea juht oskab kuulata töötajaid ja välja sorteerida mõtteid, mida kaasata ja mida mitte ning teha õigeid otsuseid. Ja julgeb teha otsuseid, mis on ka tähtis.

Milline on teie kõige julgem otsus?

Teder: See on nüüd küll hea küsimus. (Pikem paus). Kõige julgem otsus on olnud, et võtan Porto Franco arendamise väljakutse vastu.

Kui kaua te järele mõtlesite pärast ettepanekut?

Teder: See otsus oli välja mõeldud juba enne ettepanekut. Üks on ametlik ettepanek. Teine, mida tehakse natuke loomulikumas vormis.

Loomulikumas vormis läks kui kaua, et öelda: „Jah, hästi.“?

Teder: Ma ei mäleta. See oli nii pikka aega tagasi.

Kui teadlik on kinnisvaraärisse tulemine teile olnud? Kui palju isa suunanud on?

Teder: Tahtlikku suunamist olnud ei ole. Mul on ka õdesid ja vendi. Mina olen ainus, kes on kinnisvara peal. Olen selle kohta uurinud põhikooli lõpust või gümnaasiumi algusest saati.

Kuidas isa rahul on?

Teder: Eks erinevates olukordades on erinevaid emotsioone olnud inimestel, mis on ka täiesti loomulik.

Kas olete tundnud, et peate end kuidagi rohkem tõestama, et tulla isa varjust välja?

Teder: Mind selline … Avalik tähelepanu ei ole kunagi olnud asi, mis mind paeluks. Kellele ma seda tõestama peaksin? Pean seda tõestama iseendale. Ambitsiooni kusagil esikaanel olla mul kindlasti ei ole.

Teie isa Hillar Teder on saanud kahtlustuse Savisaare asjas. See on ju mingil määral mõjutanud Porto Franco arendust, ma oletan.

Teder: Täna, kui Hillar ei ole Porto Francoga seotud isik …

Enam.

Teder: Jah. Ma ei leia, et see oleks meie arendust mõjutanud.

Selle kohta ei ole küsimusi esitatud äripartnerite, investorite poolt?

Teder: Ma pigem ütleks, et see ei ole meid mõjutanud. Jätkame igapäevast majandustegevust. Kandev roll on kanda ikka Porto Franco töötajatel, kes ei ole kuidagi selle asjaga seotud.

Teile kuulub veel firmasid, tegelete näiteks meditsiiniga.

Teder: (Köhatab) Teate, need on mingisugusest ammusest ajast ripnema jäänud asjad. Mingisugust erilist tegevust täna ei toimu.

Kui vaatasin Mercurio Diabetese andmeid, siis seal oli just juttu, et aastal 2016 hakkab tõsisem meditsiiniseadmete müük.

Teder: Jah, see on ettevõte, mis kuulub kolmele inimesele. Seal on kandev roll kanda … Kanda teisel ettevõtte omanikul (Ergo Sõõru – toim).

Aga teie roll on seal milline täpsemalt?

Teder: Minu roll on seal olnud väga väikene. Ma ei näe ka, et see tulevikus oluliselt suureneb.

Meditsiiniseadmete äri tundub väga perspektiivikas.

Teder: Kindlasti, rahvastik vananeb. Aga minu süda on kinnisvaras. Olen sellega elu jooksul kõige rohkem kokku puutunud.

Miks?

Teder: Ei ole ühte põhjust. Kogu kinnisvaraarendusprotsess ja sellega kaasnevad raskused ... Kokkuvõttes on toode käegakatsutav. Saad aru, et kinnisvara on igavene vajadus inimestele.

Kumb tundub atraktiivsem: kinnisvaraarendus Eestis või väljaspool?

Teder: Hetkel kindlasti Eestis. Kui Porto Franco on valmis ja tekib võimalus minna uurima mõnda teist riiki, elada seal ja hakata tundma kui koduturgu … Niimoodi ei saa ikkagi minna: hüppan siin praamile, sõidan naaberriiki ja hakkan kinnisvara arendama. Sel juhul tehakse ilmselt väga palju valesid otsuseid.

Millised on kõige halvemad otsused?

Teder: Arhitektid ütlevad hästi. Sa ei tunne seda koloriiti. See on laialivalguv mõiste, aga sa ei pruugi teada, kas maksad kinnistu eest õiglast hinda ja millised on sealsete inimeste vajadused. Välismaal ei tunne kohalikku bürokraatlikku protsessi.

Ukrainas olete läbirääkimiste, teiste otsuste tegemise juures olnud?

Teder: Ukrainas olen praktikal käinud mitu korda. Esimesel korral panin põrandaplaate, järgmistel kordadel olin kontoris. Sain kogemusi erinevatel tasanditel – nii projekteerimismeeskonnas kui juhtkonna tööd jälgides. See on kindlasti väga kasuks olnud. Andnud arusaama kogu sellest ärist.

Te olete omanik ja juhatuses ka Interna Investis, mis investeerib aktsiatesse. Kui palju te sellega seotud olete?

Teder: Peamine kapital on seal DeltaMaxi osad. Ega seal suurt midagi muud ei olegi. Aktiivset börsikauplemist, midagi sellist ei ole.

Eelistate kinnisvarale keskenduda.

Teder: Absoluutselt.

Porto Francot on nimetatud Hillar Tederi elutööks. Kui palju vabadust olete saanud siin otsuste tegemisel?

Teder: Mina on selle projektiga seotud olnud nii pikalt, et … Algne kontseptsioon sai seal kõik koos välja töötatud. Võib-olla on parem, kui seda kommenteerib Aldo, kes tuli natuke hiljem siia sisse.

Dapon: Mina olen jah poolteist aastat selle ettevõttega seotud. Aeg-ajalt on Hillar huvi tundnud, kuidas asjad lähevad, aga see on puhtalt nostalgiline huvi, kuna tema oli protsessi algataja siin.

Kui kaua võib minna investeeringu tagasiteenimisega?

Dapon: Äriplaani järgi on koguinvesteeringu tasuvusaeg kusagil 13–14 aastat.

Teder: Kui võtta seda teistpidi – kasutada ka panga finantseerimist …

Dapon: Seda küll. Omakapitali tagasiteenimise aeg on 5–7 aastat.

Teder: No jah. Ma oleks öelnud 5–6. Aga sinna ta jääb. Tagasiteenimise aeg sõltub rendivoost.

Rauno Teder ja Aldo Dapon

Tüli Capital Milli meestega

Porto Franco on üleval vaidlus nendega samas majas tegutsevate Capital Milli meestega, praegu üritavad mõlemad kompromissile jõuda.

Järgneb vestlus Rauno Tederi ja Aldo Daponiga.

Meenub Eesti Ekspressi lugu Capital Milli ja teie vaidlusest teedeprobleemi üle. Mis sellest praegu saanud on?

Teder: Naabritega saame tegelikult väga hästi läbi.

Ei tundu.

Dapon: Tegelikult saame.

Teder: Ajakirjandus saab luua erinevaid muljeid, aga tegelikult jah. Naabritest suhtleme kõige rohkem Marko Kulliga. Temaga näeme ikka iga nädal. Mõnikord näeme all garaažis, kus meil auto parkimiskohad on peaaegu kõrvuti. Teinekord sööme koos lõunat või tuleb tema meie juurest läbi, meie käime nende juures.

Oleneb, millistel teemadel siis räägite.

Teder: Räägime, kuidas saaksime koos siin ilusti edasi minna. Meil on teada, mida üks ja teine pool soovib. Meil on tänaseks kokku kirjutatud, kuidas edasi lähme. Sõbralikult. Jah, see on tõsi, et kohtuvaidlus meil nendega oli. Kohtuprotsess on peatatud ja sõlmime kohtuvälist kompromisskokkulepet.

Ja jääte selle juurde, et Porto Franco poole pealt mõjutajana Meelis Laod Capital Milli kontoris ei käinud?

Dapon: Täiesti kindlalt.

Teder: Jah, see on üks tore seik, eks. Võin käsi südamel öelda, et ei minul ega Aldol ei ole Meelis Lao telefoninumbrit, e-meili aadressi ja mina isiklikult teda näinud ei ole ja temaga suhelnud ei ole.

Või siis FSB vene härrasmehega ka mitte?

Dapon: Absoluutselt mitte.

Teder: Porto Francol nagu puuduvad igasugused seosed Venemaaga üleüldiselt, eks. Väga paljud teised kinnisvaraarendajad Tallinnas … Neil on kas Vene investorid või …

Peate silmas Capital Milli?

Teder: (Paus) Minu teada on ka nendel Vene investoritega ehitatud maju. Ma ei tea, kust need probleemid on alguse saanud või miks püüdis keegi minna ja esindada Porto Francot. Lahendada seal mingisuguseid probleeme. Nagu oleme öelnud: järgmine kord, kui keegi tuleb Porto Francot esindama, ilma et oleks teavitatud, et ta on esindaja, saatke nad meie juurde. Saame selle ära klaarida.

Capital Mill on öelnud, et olete linnalt soodustust saanud.

Teder: Tasub küsida, kas linn arvab, et oleme mingis osas soodustust saanud. Ise arvame, et ei ole. Oleme linnaga madistanud siin kõvasti. On olnud nii meil kui ka arhitektidel unetuid öid, et ehituslubade taotlusi parendada ja muuta. Ma ei arva, et meil oleks läinud lihtsamalt kui mõnel teisel. Võib Capital Millilt küsida, kui palju nemad on lubasid saanud. Siis saab võrrelda, kas meil läks paremini või ei läinud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    14. February 2017, 23:36
    Otsi:

    Ava täpsem otsing