Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Kreekale veel üks abipakett?

    Sedamööda, kuidas venib Kreeka vastasseis oma kreeditoridega abiprogrammi tingimuste täitmise üle, väheneb tõenäosus, et Kreeka suudab lähitulevikus rahaturgudele naasta, et ennast omal jõul rahastada.

    Mis tähendab seda, et kasvab uue abipaketi tõenäosus, kirjutas agentuur Bloomberg eurogrupi rahandusministrite tänase kohtumise eel, kus Kreeka teema on jälle laual. Ilmselt esitatakse Kreekale veel tingimusi, enne kui saab välja maksta abipaketi järgmist laenuosa, mida Kreeka vajab eelkõige juunis oma laenukohustuste teenindamiseks.
    Investorite usaldus on jälle kahanemas, kuna Kreeka kreeditorid pole suutnud omavahelisi erimeelsusi ära klaarida – IMF väidab, et Kreekale esitatud nõudmised on ebarealistlikud, ning nõuab suuremat võlakergendust. Euroopa Keskpank ei ole lülitanud Kreekat võlakirjade tugiostuprogrammi, oodates samuti suuremat Kreeka võlakoorma kergendust.
    Kokkulepe järgmise laenuosa väljamaksmiseks taheti saavutada enne, kui valimiskarussell reas Euroopa riikides hoo sisse saab, sest kampaania käigus on kokkulepet veelgi raskem saavutada.
    „Viivitus väljamaksega suurendab riski, et Kreeka võib vajada veel üht abiprogrammi,“ ütles Bloombergile ABN Amro makrouuringute juht Nick Kounis.
    Kreeka praegu kehtiva 86 miljardi euro suuruse abiprogrammi kestus saab läbi 2018. aastal. Siis peaks riik suutma turgudelt omal jõul laenu võtta. Praegu on Kreeka kaheaastase tähtajaga võlakirjade tootlus 10,03% ning kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus 7,82%. Viimane on pea kaks korda kõrgem kui näiteks sama perioodiga Portugali võlakirjadel.
    Kreeka kreeditoride omavahelised suhted on patiseisus, sest IMF hindab Kreekale esitatud nõudmised ebarealistlikuks ja nõuab suuremat võlakergendust, keeldudes enne Kreeka abipaketiga liitumast. Osa riike, näiteks Saksamaa ja Holland, on aga IMFi osalemise seadnud eeltingimuseks, et omalt poolt Kreeka abistamises osaleda.
    „Kreeka on erijuhtum,“ ütles euroala alalise päästemehhanismi ESMi juht Klaus Regling nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil. „Kusagil (euroalal – toim) ei ole probleemid nii suured kui Kreekas ja haldusaparaat on seal nõrk.“
    Ebakindlus selle üle, kas Kreeka tuleb oma võlakohustuste maksmisega toime – juulis tuleb maksta üle 6 miljardi euro –, pärsib riigi majanduse toibumist. Läinud aasta viimases kvartalis pööras SKP ootamatult uuesti langusesse ning sel aastal on jätkunud hoiuste väljavool Kreeka pankadest.
    IMFi hinnangul annab majandusraskuste jätkumisse oma osa ka see, et ettevõtted ja keskklass on liiga rängalt maksustatud, pensionisüsteem jätkuvalt liiga helde ning maksuvaba tulu piir liiga kõrgel. IMFi hinnangul ei suuda Kreeka ilma tulumaksu- ja pensionisüsteemi reformita täita abiprogrammis seatud eelarve eesmärke. Nii on fond keeldunud programmiga liitumast. Pakiliseks teeb teiste kreeditoride jaoks asja ka see, et Donald Trumpi USA võib IMFi toetuse jätkumise euroala hädalistele keeruliseks teha või isegi peatada.
    Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros ütles, et Kreeka avaliku sektori kreeditorid peaksid madalamate intressimääradega refinantseerima ka veel viimased erasektori laenuandjate laenud Kreekale ja riik ise ei võiks veel niipea iseseisvalt kapitaliturgudele naasta. Sest siis ei läheks nii suured summad intressimaksetena majandusest kaduma, argumenteeris Gros.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Margid, ümberriietumine ja must maagia: kuidas kelmid sõjaeelses Eestis rahvast tüssasid
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.