Peeter Koppel: maailm tegeleb lahtise luumurru ravimisega

Riskivaba tootlus on euroalal praegu nullilähedane, rõhutas Koppel. "Kui vanasti oli riskivaba tootlus 3–5%, millega saadi enam-vähem mõistlik tootlus kätte, siis olukorras, kus riskivaba tootlus on sisuliselt null, tekib kange kihk palju kõrgemaid riske võtta kui muidu,“ rääkis Koppel täna Äripäeva teemaveebi Kinnisvarauudised.ee kinnisvarakonverentsil.

Kuna tootlus pole suur, siis on intressimäärad madalad. Koppeli sõnul on rahatrüki ja madalate intressimäärade põhjus ja eesmärk see, et inimesed ei hoiaks raha, vaid suunaks selle ringlusse ja aktiviseeriks selle võrra majandust.

Üha väiksem tootlus mõjutab märkimisväärselt ka kinnisvaraturgu, sest kinnisvara hinna olulisim mõjutaja on laenu hind ja kättesaadavus, rääkis SEB strateeg. "Kui laenu hind on vägisi viidud väga madalale ja on üritatud teha see kättesaadavaks, siis tuntakse kinnisvara ostu vastu väga suurt huvi. Samas ei tunta huvi ainult kinnisvara vastu, vaid ka aktsiate ja kõige muu vastu, mille kogus on piiratud," selgitas Koppel.

Seetõttu on mõttekas omada erinevaid varasid, millel on kollektsioneerimise väärtus. „Selge sõnum on, et rahatrükk jätkub, intressimäärad püsivad ülimadalad ka edaspidi," ütles Koppel.

Madala intressiga keskkond on Koppeli sõnul tingitud väiksest tootlusest ja rahvastiku vananemisest. Rahvastiku vananemine on aga arenenud majandustes kõige määravam majanduslik protsess.

„Süsteemi kokkutõmbumise surve jääb, see on struktuurne,“ ütles Koppel ja lisas, et kui mõelda, et meil Euroopas pole häda midagi, sest kinnisvara hinnad tõusevad, palgakasv on olnud OECD riikides kõige kiirem, elu läheb justkui paremaks ja rõõmsamaks, siis rahvastiku vananemise probleem pole kadunud kuskile, saame teha head nägu vaid seetõttu, et Euroopa keskpank trükib 80 miljardit eurot kuus, märtsist väheneb trükkimise maht 60 miljardile.

See tähendab Koppeli hinnangul, et intressimäärad püsivad madalad ja trükkimise kaudu tuleb raha juurde. See raha otsib aga tootlust igalt poolt, kust seda saab vähegi välja pigistada. Ajalooliselt on selge, et rahatrükk kipub alati toitma varahindade inflatsiooni, mis ei tähenda seda, et vorst läheb poes kallimaks, vaid et liigutakse varadesse, lisas Koppel.

Maailma kontekstis mõjutab kinnisvaraturgu Hiina, kus mullitab päris hästi, jätkas Koppel. "Seda võib nimetada varahindade mulliks, mis on aidanud hoida varahinda tasemel, kus hiinlased seda hoida tahavad. Samas kui võlakoormus kasvab majandusest kiiremini, siis midagi head oodata ei ole ning optimistlik stsenaarium on, et seda suudetakse hoida ehk kontrolli all," rääkis Koppel. 

Tegelikult on 2008. aasta järgne maailm selline, kus tegeletakse rahatrüki ja madalate intressimääradega kui lahtise luumurru ravimisega, möönis Koppel, märkides, et see on kaasa toonud komplikatsioonid, kus kõige ebatõenäolisema riskina nähakse Euroopa Liidu ja euroala laialijooksmist.

Teine oluline mõjutaja on kaubandussõda Ühendriikide ja Hiina vahel. Seda nähakse küll kui midagi ebatõenäolist, kuid selle mõju oleks suur. "Kui Trump ütles paar korda hiinlaste kohta halvasti, siis küsiti minu käest, kas kaubandussõda on käes. Ütlesin, et hiinlastel on vaja ameeriklasi sama palju kui ameeriklastel hiinlasi. Ja ei läinud kaht nädalatki, kui juba üksteisele sõbralikult lehvitati - mis ei tähenda loomulikult, et kaubandussõja kaart oleks laualt maas," rääkis Koppel.

Suure pildi iseloomustamiseks on tema sõnul tähtis mainida, et peale 2008. aastat on maailm pöördumatult teistsugune: inimesed on pahased, et nende elustandard enam ei kasva.

.