Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kelle sõna kuulab Hanno Pevkur?

    Reformierakonna juhatuse liige, europarlamendi saadik Kaja Kallas kinnitas intervjuus Äripäevale, et oravapartei halliks kardinaliks peetud Rain Rosimannus praegusele erakonnajuhile Hanno Pevkurile nõu ei anna.

    Reformierakonna juhatuse häälte jaotus näitab Kallaste väga tugevat positsiooni: põhimõtteliselt võiksid Siim Kallas ja Kaja Kallas selle erakonna ju üle võtta, või kuidas?
    Meil mõlemal oli erakonnaliikmete suur toetus, mis on väga positiivne, aga see juhatus on ju 14liikmeline, ja erakonnas pole enam mingeid pooli, ma arvan.
    Kuidas läheb teie isal pärast operatsiooni?
    Väga hästi. Oli just alles perekondlik lõuna ja ma vaatasin, et isa, sa oled nii heas vormis – ta ise leidis ka, et on elu parimas vormis. Eks see oli suur operatsioon, aga parem oli see teha kui oodata, et midagi juhtub.
    Kaja Kallas "Äripäev Eetris" stuudios Vilja Kiislerile intervjuud andmas.Foto: Andras Kralla
    Mis muutus Reformierakonnas pärast uue juhi valimist? Tundus, et Kristen Michalil jäi ikkagi rusikas taskusse.
    Eks see on ikka nii, et pärast valimisi jääb üht-teist hinge, aga mida edasi, seda vähem seda on. Rohkem on ikka seda tunnet, mis meid ühendab, mille nimel me üldse selles erakonnas oleme ja mida soovime saavutada. Me kõik seisame ju ikkagi liberaalsete väärtuste eest. Valimised on ära olnud, nüüd on vaja vaadata, kuidas edasi.
    Missugused on Reformierakonna lähemad eesmärgid?
    Me hakkamegi nüüd erakonna programmi uuesti üle vaatama. Seda vaadati viimati üle 2005. aastal. Aga maailm on selle aja jooksul palju muutunud: nutitelefonid on palju muutnud inimeste käitumist, uued ettevõtlusvormid on tekkinud, töösuhted on muutunud. Selles võtmes peame kogu liberaalsuse kontseptsiooni üle vaatama.
    Kuivõrd Reformierakonnas tunnetakse osa inimeste ootust, et valitsusse saaks liberaalse vaatega erakond?
    Kui praegune valitsus edasi toimetab, seda selgem peab olema see alternatiiv, mida pakume meie, kes me oleme opositsioonis. Ma ei oska seda ühiskondlikku tunnetust teisiti hinnata kui erakondade reitingute põhjal, ja meie erakonna toetus on tõusuteel, järelikult on selline ootus olemas.
    Kuidas te Jürgen Ligiga ühte erakonda ja juhatusse ära mahute?
    Üldiselt mahume ühe laua taha ära ja aeg-ajalt istume isegi kõrvuti, ja keegi ei hammusta kedagi. Vähemalt mina püüan asju huumoriga võtta ja vaidlusi ikka sisuliste teemade peale viia, mitte nii väga isikute.
    Teie olite valmis saama Tallinna linnapeaks, aga siis tuli Kristen Michal ja teatas, et Tallinna linnapeaks peab saama valge heteroseksuaalne mees, kahe lapse isa – nagu tema. Miks te lasksite endast niimoodi teerulliga üle sõita?
    See väide tugines väidetavalt varasematele uuringutele, mille käigus linnaelanike käest küsiti, missugust linnapead nad usaldaksid. Aga see ei ole ju Michali valik üksinda, piirkonnad tegelikult otsustavad. Poolteist aastat tagasi, kui me hakkasime neil teemadel rääkima, siis ma käisin välja, et võiksin seda kampaaniat vedada. Aga see ei tundunud ilmselt hea idee. Ja nüüd on aega mööda läinud ja mulle teadaolevalt on kokku lepitud, et Tallinna linnapeakandidaat on (sügisestel kohalikel valimistel – toim) Kristen Michal. Ma olen igal juhul valmis kampaanias kaasa lööma nii mõtete kui ka kandideerimisega, et meeskonda toetada.
    Me peame rääkima Rain Rosimannusest. Pärast RE võimuvahetust on palju kõneldud, et tema mõju erakonnas on vähenenud. On see tõsi või illusioon? Teiseks Arsenal, Keskkonnateenused ja teised korruptsiooniküsimärgid, kuidas see mõjub erakonnale?
    Tema rolli erakonnas ma praegu üldse ei näe. Ta on erakonna lihtliige, aga mina ei ole teda näinud ei erakonna kontoris ja ta ei anna ka erakonna esimehele nõu.
    Neid artikleid (Arsenal, Keskkonnateenused – toim) olen ma lugenud, aga endise advokaadina olen ma väga ettevaatlik andma hinnanguid ajaleheartiklite põhjal. Meil kehtib süütuse presumptsioon. Ei saa inimesi süüdi selle põhjal, mida kirjutatakse, kui pole ametlikku süüdistust või ammugi mitte kohtuotsust. Ma olen neid kahtlusi ka ühelt ja teiselt poolt kuulnud, aga siis küsinud vastu, kus on tõendid – või äkki on see kuulujutt. Soomlastel on ütlus, et keegi ei suusata nii kergelt, et ühtegi jälge ei jää. Jäljed on see tõendusmaterjal, ja selle üle las otsustavad vastavad organid.
    Kuidas hindate praeguse valitsuse tegevust?
    Nüüd saab ju alles sada päeva täis. Eestlased ju ütlevad, et andke aega atra seada. Ma olen nõus, et osa asjadega rapsitakse, püütakse muuta fundamentaalselt. Üks asi on opositsioonis rääkida, teine neid ise päriselt teha. Aga teisest küljest: kõik erakonnad riigikogus on sinna valinud rahvas, nii et kõigil erakondadel peab olema võimalus valitsusvastutust kanda. Valitsused kukuvad siis, kui suhted lähevad halvaks, ja nagu ma aru saan, on valitsuses praegu suhted üsna head. Enne valimisi tuleb muidugi uus pinge, sest igaüks tahab ikka tekki enda peale rebida, ja seal võivad mõrad ka isiklikesse suhetesse.
    Te olite pettunud, kui teie isa ei saanud presidendiks. Aga äkki oli see hea, sest kaks Kallast väga kõrgetel kohtadel Eesti poliitikas olekski viimati liig. Niisiis, millal te saate erakonnajuhiks ja peaministriks? Suvel saate 40 ja võite kandideerida ka presidendiks.
    Ma ei ole pettunud, et mu isa ei saanud presidendiks, vaid selles protsessis. Isa seisukohalt ja meie pere seisukohast on mul hea meel, et ta ei saanud, sest ta on tegudeinimene ja see poleks talle sobinud. Kõik need tseremoniaalsed ülesanded – need oleksid teda närvi ajanud, talle oleks see olnud igav ja koormav. Aga see protseduur – meil olid pikad valimised, väga head kandidaadid, pikad ja sisulised debatid –  võib-olla isegi liiga pikad ja liiga sisulised –, ja lõpuks kõik need kandidaadid, kes olid igati läbi valgustatud ja kaalutud, heideti kõrvale. President tuli sõna otseses mõttes tagauksest.
    Praegu on meie erakonna esimeheks just valitud Hanno Pevkur, kellesse mina väga usun. Kui keegi suudab selle erakonna õigele teele saada, siis on see tema. Küll aga olen ma Hannole öelnud, et pärast järgmisi riigikogu valimisi, kus ma kindlalt osalen – sest ma tahan Eestisse tagasi tulla –, olen ma valmis kandma valitsusvastutust ministrina.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.