Olev Raju: Eestis peavad hakkama palgad tõusma

Loomulikult tuleks ka palku tõsta, rõhutas Raju. „Kui riigisektoris palku tõsta, seisab iga eraettevõtja dilemma ees: kas tõsta palku või kaotada töötaja. Nii et kuhu nad pääsevad? Tuleb samuti palku tõsta. Seda saab muuseas teha ka alampalga määra tõstmisega, mis on seaduses ette nähtud. Nii kui palga miinimummäär tõuseb, hakkavad palgad kasvama,“ selgitas Raju.

Statistikaamet teatas eile, et Eesti ettevõtete kasum kukub juba kolmandat aastat järjest ning samal ajal on tööjõukulud kõrged. „Kui palgad tõuseksid kas või kaks korda praegusest kõrgemaks, alles siis võiksime millestki rääkida,“ ei näe Raju selles statistikas probleemi. „Otsustage ise: miks peaks sõidukijuht töötama Eestis, kui ta saab Soomes sama töö eest kolm korda rohkem? Üheksa aastat tagasi oli Eestis suur kriis, see oli isegi sügavam kui 1930ndate aastate kriis. Reeglina korraldavad kriisid majandust suuresti ümber, toimuvad suured muutused. Aga Eestis seda ei sündinud, sest probleem otsustati lahendada naabrite arvelt,“ rääkis Raju. 100 000 inimest sõitis lihtsalt riigist minema – kui aga kõik need inimesed oleksid jäänud Eestisse töötuteks, oleks majanduses toimunud väga tõsised muutused, selgitas majandusõppejõud.

Raju lisas, et valitsusel on paljutki, mida ära teha: tõsta palku, vähendada bürokraatiat ja avada uusi turge, sest Venemaa turg on veel kauaks ajaks suletud.

„Sellega peab tegelema valitsus. Üks endine minister ütles mulle kaks aastat tagasi, et käis just Hiinas ja et Eesti firmad hakkavad sinna tarnima piimatooteid,“ rääkis Raju ja jätkas: „Paraku ei arvestanud ta ühe asjaoluga. Tegemist on Aasiaga. Osa inimesi seal lihtsalt ei tarbi piimatooteid, teise osa jaoks aga on need kahjulikud, magu ei võta vastu. Seepärast pole Hiina eriti hea variant. See-eest ma näen perspektiivi sellistel turgudel nagu Kreeka või Küpros. Seal on palav ja seepärast ei anna lehmad eriti palju piima. Seal võiks meie toodangul nõudlust olla,“ pakkus Raju.

Tulles aga tagasi jutu alguse ehk valitsuse teema juurde, nentis ta: „Valitsus on töötanud vaid sada päeva. Kõigis riikides on reegel, et esimesed sada päeva valitsust ei kritiseerita. Kuid Eestis on mindud teist teed, kriitika on tulnud juba enne seda, kui valitsus võimule sai. Mis teha, see on meie eripära.“