Prahtimislepingud kõigutasid Tallinki paati

„Kasumlikkuse vähenemine loomulikult ei rõõmusta,“ viitas 14 400 Tallinki aktsiat omav vandeadvokaat Toomas Taube sellele, et laevafirma puhaskasum vähenes möödunud aastal 15 miljoni euro võrra – 59,1 miljonilt eurolt 2015. aastal 44,1 miljonile eurole lõppenud aastal. Seejuures kahanes ka kontserni käive 937,8 miljoni euroni ehk 7,4 miljoni euro võrra.

„Positiivse poole pealt on reisijate arvu ja kaubaveo mahtude kasv muidugi 2016. aastat vaadates rõõmustav,“ leidis Taube Tallinki täna avaldatud majandustulemustes ka positiivset. Nimelt vedas Tallink möödunud aastal rekordilise arvu ehk 9,5 miljonit reisijat. Seda on võrreldes varasema aastaga 5,4 protsendi võrra enam, veetud kaubaveo ühikute arv kasvas aga 6,5 ning sõiduautode hulk 4,2 protsendi võrra.

Lisaks tõi 63 000 Tallinki aktsiat omav riigikogu liige Aivar Sõerd välja, et ka kontserni kulumieelne kasum (EBITDA) jäi analüütikute ootustele alla. „Swedbank prognoosis selleks 160 miljonit eurot, kuid tuli 149,5 miljonit eurot,“ märkis ta. „Ilmselt korrigeeritakse ka selle tulemusena Tallinki hinnasihti 1,15 euro tasemelt veidi allapoole,“ arvas Sõerd, lisades et ka Tallinki makstav kolmesendine dividend aktsia kohta jääb tema ootuste alumisse otsa.

Ka LHV vanemanalüütik Joonas Joosti sõnul oodanuks ta kulumieelse kasumi paranemist. „Tallinki tulude pool jäi oodatust pisut madalamaks ning kulude pool kujunes kõrgemaks,“ selgitas ta. Joost lisas, et LHV jaoks oli dividendiettepaneku suurus ootuspärane. Samuti ei erinenud LHV ootustest väga palju ka neljanda kvartali puhaskasum. „Meie prognoosisime selleks küll 3,8 miljonit eurot, kuid tuli 3,5 miljonit eurot,“ märkis Joost.

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul põhjustas 2016. aasta tublisti väiksema puhaskasumi ühekordsete prahtimistulude asendumine kuludega. Seda kinnitab ka Tallinki börsiteade.

„Eelmisel majandusaastal muutus kontserni tulude struktuur – kruiisilaeva Silja Europa prahileping lõppes veebruaris ning prahitulude vähenemine oli oodatav,“ ütles Tallinki Finantsjuht Veiko Haavapuu börsiteate vahendusel. „Täiendavalt lisandusid kontserni kuludele 2016. majandusaastal aasta lõpus müüdud ja uue kiirlaeva Megastar valmimiseni kiirlaeva Superstar tagasi prahtimisega seotud kulud,“ lisas Haavapuu.

Laevade prahtimisest saadav käive vähenes Tallinkil möödunud aastal 28 miljoni euro võrra ja oli 25,5 miljonit eurot. „Laevade prahtimise ja liinide veovõimsuse muutuste tõttu vähenes kontserni kasulikkus,“ viitas Haavapuu sellele, et Tallinki restoranide ja poodide müügitulu kasvas 20,9 miljoni euro võrra, 521,5 miljoni euroni.

Kui aasta majandusnäitajad investoritele liigseks rõõmustamiseks põhjust ei anna, siis viimase kvartali tulemustes leidub nii mõndagi positiivset. „Neljas kvartal oli selgelt parem kui aasta tagasi, sest 1,3 miljoni euro suurusest puhaskahjumist jõuti 3,5 miljoni euro suurusesse puhaskasumisse,“ oli Kivimägi optimistlik.

Kivimägi hinnangul on kvartaalne puhaskasumi kasv tingitud eelkõige väiksematest finantskuludest, mis viimases kvartalis olid varasema aasta sama ajaga võrreldes ligikaudu poole väiksemad. „Eelmise kvartali number oli igati meeldiv,“ rõõmustas ta. „Samas Megastari laen tõstab finantskulusid taas, aga see on õige asja eest,“ oli Kivimägi veendunud.

Megastari liiniletulek on üks põhjusi, miks nii Joost kui ka Taube ja Sõerd ootavad selleks aastaks kasumlikkuse kasvu. „Uue laeva tulek ning eelmise aasta lõpus tehtud muudatused teistel liinidel lubavad meil prognoosida reisijate arvu kasvu ka selleks aastaks,“ sõnas Joost. „See on üks teguritest, millelt ootame suurimat panust 2017. kasumi kasvu,“ lisas ta.

Ka Sõerd leidis, et Tallinki tugev turupositsioon jätkub tulevikus. „Neil on võimekas juhtkond ning võib eeldada ka laenukoormuse järk-järgulist allapoole tulekut,“ põhjendas ta. Joost lisas, et kasumi paranemise väljavaadet toetab ka oodatav efektiivsuse kasv Tallinna-Helsingi liinil.

Optimistlikuks jääb ka Kivimägi, kelle hinnangul ei tohiks prahtimisega seotu enam selle aasta tulemusi mõjutada.

Kuigi täna selgunud kasumlikkuse vähenemine on põhjendatav, loodab Taube juhtkonnalt peagi kuulda, millised on konkreetsed sammud selle parandamiseks. Samuti ootaks ta ettevõttelt dividendikasvu. „Kolm senti aktsia kohta on vastavuses äriühingu dividendipoliitikaga, kuid tahan loota, et juba järgmisel aastal on võimalik suurema dividendi maksmine,“ rõhutas investor.

Kuigi LHV ootab Tallinkilt kasumi kasvu, ei saa Joosti sõnul ignoreerida jätkuva tiheda konkurentsi riske. „Tallinna-Helsingi vahelisele liinile toob Viking Line suveks ühe katamaraani,“ tõi ta näite. „Lisaks terendab ka kütusehindade tõus,“ lõpetas Joost.

Viking Line’i agressiivsete plaanide tõttu müüs Kivimägi lausa veerandi oma Tallinki aktsiatest. „Kuigi paanikaks põhjust ei ole ning Tallink on hästi juhitud ettevõte, ei usu ma aktsiahinna nii kiiret tõusu nagu prognoosivad LHV ja Swedbank,“ viitas ta sellele, et aktsia ei pruugi 1,15eurose hinnasihini jõuda. „Pigem jääb selle väärtus sinna 0,9-1 euro koridori – 1 euro on piir, mille murdmine on suhteliselt ebatõenäoline.“

Sõerd tõi Tallinkit ohustavate riskidena välja veel palgasurve, riikide aktsiisipoliitika ning nafta hinna tõusu. „Kütusehinna langust lähiajal kindlasti näha ei ole,“ nõustus temaga ka Taube.