Kas Macronil on Le Peni vastu šanssi?

Varasem favoriit - Prantsusmaa konservatiivide esinumber Francois Fillon - on süvenevas korruptsiooniskandaalis edumaa käest andnud.

Macron ei luba prantslastele nostalgilisi kuldaegu tagasi tuua, vaid reformida riiki nii, et see oleks valmis 21. sajandi väljakutseteks. Laias laastus jagunesid tema ettepanekud kuue valdkonna vahel: haridus, töökohad, majanduse moderniseerimine, julgeolek, demokraatlik uuenemine ja tegevus rahvusvahelisel areenil.

„Kõik küsivad, kas see on vasakpoolne või parempoolne valmisprogramm,“ ütles Macron. „Minu nägemuses on see programm, mis toob Prantsusmaa 21. sajandisse, pakkudes samal ajal kõigile kaitset,“ tsiteeris agentuur Bloomberg.

Macron teatas, et tahab ettevõtjate jaoks kärpida tööjõu hinda, suurendades samal ajal palka, mis töötajale kätte jääb. Selleks tuleb tööjõumakse kärpida. Paindlikkuse lisamiseks võiksid palgaläbirääkimised toimuda rohkem ettevõtete tasandil. Bürokraatia peab vähenema ja investeeringud kasvama.

Maksude alal plaanib ta ettevõtte tulumaksu kärpida 33,3 protsendilt 25 protsendile, kehtestada varamaksu üksnes kinnisvarale ning maksustada kapitalitulu ühtlase 30%se määraga. Investeeringutest on ta nimetanud 50 miljardit eurot taastuvenergia edendamiseks, põllumajanduse moderniseerimiseks, elamufondi remontimiseks, internetiühenduste ehitamiseks.

Samuti tahab Macron korda luua Prantsuse harali pensionisüsteemis ja harud kokku viia, kuid pensioniõiguslikku iga ta tõsta ei plaani ja ka makstavad pensionid ei vähene.

Hariduses leiab ta, et õpilaste arv klassides peaks olema väiksem, koolidel peaks olema rohkem sõnaõigust ning õpilastel rohkem võimalusi kultuuriüritustel osaleda.

Julgeoleku parandamiseks tahab Macron juurde palgata politseinikke, tõhustada organisatsioonide tööd, mis võitlevad terrorismi vastu ning tõsta Prantsusmaa kaitsekulutused 2%-le SKPst.

Euroopa tulevikku näeb Macron tihedamas kaitsekoostöös ja energiaturgude ühendamises. Samuti peab ta vajalikuks eelistada riigihangetel Euroopa ettevõtteid (vähemalt pool tegevusest Euroopas) – selleks tuleks vastu võtta „Buy European Act“ (kõlab kui vastulause USA presidendi Donald Trumpi ülekutsele: Buy American, eelista Ameerika toodangut). Kõnelustel Suurbritanniaga brittide liidust lahkumise tingimuste üle lubab Macron kaitsta ELi ühisturu ühtsust. Rahaliit vajab tema nägemuses tõuget tihedama koostöö suunas.

Macron usub jätkuvalt ka Prantsusmaa ja Saksamaa ühisesse telge, mis Euroopat edasi veaks. Selleks peab aga Prantsusmaa oma renomee sakslaste silmes taastama.

Mosleminaistel ta pea katmist ei keelaks, kuid igasugused organisatsioonid, mis õigustavad Prantsusmaa seaduste eiramist religioonist otsitud põhjendustega, lubab ta laiali saata ning rangelt nõuda naiste võrdset kohtlemist.

Arvamusküsitluste järgi on Macroni toetus praegu Rahvusrinde juhi Marine Le Peni järel teisel kohal. Küsitluste järgi võidaks eurost lahkumise oma valimiskampaania teemaks tõstnud Le Pen presidendivalimiste esimese vooru, mis toimub aprillis, kuid mai algul toimuvas teises voorus jääks peale Macron.