Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Mõis: Ratase majandusjutt on ikka päris metsik

    „Kui Lennart Meri elaks, siis tema ilmselt ütleks praegu niimoodi, et noh, näete, nüüd on võimul teine Eesti, aga otsused on ikka samasugused,“ muigas ettevõtja Jüri Mõis täna hommikul Vikerraadios.

    Saatejuht Märt Treieri küsimusele, kas üldse on mõistlik hinnata inimeste panust saja päeva põhjal, vastas Mõis, et loomulikult on see mõistlik – hinnata saab ju alates esimesest päevast, ka elutempo on kiire ja olukorrad vahelduvad kiirelt.
    „Valitsuse kohta konkreetselt tuleb öelda, et meil on hästi läinud, on tehtud terve rida raskeid otsuseid,“ rääkis endine siseminister ja Tallinna linnapea Mõis. „Haldusreform läks ikkagi edasi ja kohe saame ka koera sabast üle, näiteks Rail Balticu allkirjad. Neile mõlemale oli ju oodata tohutut protestilainet just Keskerakonna toetajate poolt, aga nüüd on nii-öelda omad võimul, ja nagu naksti on need tähtsad asjad tehtud.“
    Mõisa hinnangul on valitsuses ka mitu tugevat ministrit. „Võin nimetada, mulle väga meeldib Ossinovski, mulle väga meeldib Mikser, ma olen üleni rahul siiamaale Kadri Simsoni tegevuse ja mõtteavaldusetega. Ja tegelikult ka Reinsalu,“ loetles Mõis ja jätkas: „Rahandusministrit ma pean erakordselt nõrgaks, uue valitsuse suuremad puterdused on ju alguse saanud sealt rahandusplokist, olgu need siis maksumuudatused või taolised teised asjad.“
    Mõis ei hoidnud tagasi oma kriitikat ka peaminister Jüri Ratasele hinnangut andes. „Hommikul loen Ratase intervjuud Õhtulehest, päris metsik ikka. Mina oskan jälgida majandusplokki, ma olen majandusinimene, pean majandust kõige tähtsamaks valitsuse töös, võib-olla see pole päriselt õige, aga ütleme, et majandusvaldkonnas meie peaminister järjekordselt demonstreerib - ka kirjalikus intervjuus, mida saab ju üle vaadata -, et ta absoluutselt ei valda majandustermineid üldse mitte.“
    Mõis jätkas: „Loeme. Kust see raha Eestisse tuleb, mida ta tahab täiendavalt kaitsekulutustesse teha? „Investeeringute põhimõte on, et neid võib teha, kas see toimub võlakirjadega või laenates.“ Oot-oot, võlakirjad on ju ka laen! Et siis kas teeme laenuga või võtame võlga? Kas see tundub teile just nagu päris majandusinimese jutt?“ imestas Mõis.
    Mõisa jaoks oli veelgi üllatavam, kui väljaanne Rataselt küsis, mis on saja päevaga tehtud. „Siis vastab peaminister, et „kõigepealt maksureform, tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurole – need, kes teenivad kuni 1200 eurot, võidavad kuus 64 eurot, maksumuudatusest saavad kasu need, kelle sissetulek on alla 1776 euro.“ Noh-jah,“ ohkas Mõis. „Aga kuidas on asjad tegelikult? Tegelikult on nii, et ega peaminister ega maksuamet ei maksa palka, vaid palka maksavad ikka ettevõtjad. Ja sellel madalal tasemel nii ettevõtjad kui töövõtjad lähtuvad ikkagi töötaja netopalgast, ehk piltlikult neil, kellel justkui nüüd tuleb vähem maksu maksta, võetakse palka maha, ja kes nagu kaotavad, pannakse siis nendele juurde, et olukord säiliks – ettevõtted ei taha seda proportsiooni muuta.“
    Mõis selgitas, et praeguses inflatsioonis öeldakse neile, kes olid väiksepalgalised, et sa said niigi palgatõusu maksualandamisest. „Järelikult tuleb tõsta siis sealt 1700-2500 hulgast. Ja tegelikult kogu selle sisu on ideoloogiliselt vääral pinnal – 34 eurot kuus kaotavad kuus kõik need, kelle palk on üle 2100 euro.“ Mõis lisas, et ilmselt ei ole peaministril laia haaret ja et Ratase puhul on see kõik loba – suvalisele küsimusele suvaline vastus.
    Saatejuhi küsimusele, mida tema Ratase nahas praegu kindlasti ära teeks, kostis Mõis, et esimese asjana teeks ta tulumaksu muudatused korda. „Praegusel kujul need on võib-olla need mingi tore algus, mis on küll läinud untsu – paljud ettevõtted võivad rääkida, et nende ettevõte on tekkinud tänu mingisugusele juhusele ja et esimesed kolm otsust, mis nad tegid, olid täielikud vead. See tulumaksusüsteem oli täielik viga, aga võib-olla see aitab meid edasi, et seda saab korda teha, et nüüd on murtud see tabu, et Eestis ei tohi olla jõukamatel inimestel suuremat maksukoormust kui vähe jõukatel inimestel. Põhimõte on hea, aga tehnilisi vigu täis.“
    Kui kaua Mõisa hinnangul see valitsus püsib? „Võib püsida päris kaua, probleem ei ole mitte valitsuse juhtivates erakondades Keskerakonnas ja sotsides, probleem on hoopis Isamaaliidus,“ rääkis Mõis. „Ma kardan, et need hakkavad ära kaduma pildilt ja nii raskeks hakkab neil minu arvates minema, et sealt võib hakata see lagunemine. Täna tundub see nii, aga maailm on juhuseid täis, eks näeb!“
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.