Mario Draghil on järjest raskem stiimulit hoida

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 6. märts 2017 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mario Draghil on järjest raskem stiimulit hoida
Mario DraghiFoto: Scanpix/Reuters
Euroala majandus kasvab kuue aasta kiireimas tempos ning Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on ootamatult olukorras, mida ta pole kogenud enam kui neli aastat – euroala hinnatõusutempo on kerkinud üle keskpanga soovitud taseme.
Kas see tähendab nüüd euroalal rahatrüki peatset lõppu? Rahapressi käivitamisest saab sel nädalal kaks aastat.
Ei tähenda, vastasid majanduseksperdid, kui agentuur Bloomberg neid enne sel nädalal toimuvat Euroopa Keskpanga korralist intressinõupidamist arvamust küsis. Stiimulist väljuma ja esimest baasintressimäärade tõusu plaanima hakkab Euroopa Keskpank ehk alles tuleva aasta lõpul või 2019. aasta alguses, oli valdav arvamus.
Küsimusi keskpanga stiimuli jätkumisest sunnib küsima euroalal järsu kiirenduse teinud inflatsioon – Eurostati esialgsel hinnangul kiirenes hinnatõusu tempo veebruaris euroalal kahele protsendile. See on kiirem kui näeb ette Euroopa Keskpanga mandaat – hoida inflatsioonitempo kahe protsendil lähistel, kuid sellest madalamal. Alles aasta eest, pea samal ajal, maadles Euroopa Keskpank euroalal langevate hindadega. Kahe protsendi suurust hinnatõusu tempot nähti euroalal viimati 2013. a jaanuaris. Viimase nelja kuuga on hinnatõusu tempo aga kahekordistunud.
Saksamaal valjeneb nurin
Euroala suurimas majandusruumis Saksamaal, mis on inflatsiooni kiirenemisele ajaloolistel põhjustel eriti tundlik ning Euroopa Keskpanga erakorralise stiimuli suhtes eriti kriitiline, on hinnatõusu tempo juba üle 2% - veebruaris 2,2%. Kuna on ka valimisaasta ja kasinate sakslaste säästud ülimadala tootlusega, on kriitika eriti terav. Teises suures majandusruumis Hispaanias oli inflatsioon veebruaris üle 3%.

USA presidendi Donald Trumpi protektsionistlik kurss, mis seab esikohale Ameerika huvid, võib Euroopale olla nii risk kui ka võimalus.
„Meil on olnud hea meel näha, et viimastel kuudel on paljud riigid, kellega meil (kaubandus)kõnelused on seni väga väga aeglaelt edenenud, märku andnud, et tahaksid neid kõnelusi kiirendada ja ELiga head kokkulepped sõlmida,“ ütles Bloombergile Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen. Selliste riikide seas on näiteks Jaapan ja Mehhiko. Samuti avaldas Katainen lootust ELi ja Hiina kaubandussuhete paranemiseks.
Alanud nädalal toimub Brüsselis ELi tippkohtumine, kus majandusteemadena on arutusel ka kaubandussuhted. Agentuuri Bloomberg andmeil kavatsevad ELi valitsusjuhid üle kinnitada jätkuva toetuse multilateraalsele avatud ja reeglite põhisele kaubandussüsteemile.
Poliitikamuutust Euroopa Keskpangalt neljapäeval siiski ei oodata, sest lõviosa inflatsiooni kiirenemisest on tulnud energia kallinemisest (veebruaris 9,2% aasta baasil), mida Euroopa Keskpank kuidagi mõjutada ei saa ning mis ei ole signaal euroala majanduses toimunud muutustest. Alusinflatsioon, millest heitlikumad energia ja toidukaupade hinnad on välja võetud, oli veebruaris kolmandat järjestikust kuud 0,9% tasemel.
Jaanuaris, kui inflatsioon kiirenes 1,8%-le, ütles Draghi, et keskpanga poliitika muutus pole aktuaalne enne, kui inflatsioon on kindlalt „jalad alla saanud“ ja seda rahaliidus tervikuna. Seda hoiab praegu sündimast muuhulgas kõrge tööpuudus, mis on küll 9,6% tasemel madalaim näit kriisiaasta 2009 maikuust, kuid ei tõota veel olulist palgasurvet. Seda isegi mitte Saksamaal, kus tööpuuduse näit on euroala väikseim.
Küll aga on oodata, et Euroopa Keskpank neljapäeval värsket majandusprognoosi avaldades inflatsiooniootusi praegu 1,3% tasemelt tõstab. Samas ennustavad majanduseksperdid, et lähikuudel saab hinnatõusu tempo tipust läbi, kui läinud aasta alguse madal nafta hind võrdlusbaasis enam tooni ei anna. Aasta lõpupoole võib hinnatõusu tempo olla taas taltsam.
Praegu on keskpank otsustanud varaostuprogrammi raames tugiostudega jätkata selle aasta lõpuni, kuid alates aprillist väheneb summa 80 miljardilt kuus 60 miljardile.
Prantsusmaa hirmudele leevendust
Keskpank ei kiirusta stiimulit lõpetama ka euroala poliitiliste riskide pärast. Pooleteise nädala pärast on valimised Hollandis, siis järgnevad juba Prantsusmaa ja Saksamaa valimised. Reedel kergitasid Prantsusmaa börsi ja eriti pankade aktsiaid arvamusküsitluse tulemused, mis näitasid esimest korda võimalust, et Euroopa meelne tsentrist Emmanuel Macron võib äärmusparempoolse Rahvusrinde juhti Marine Le Peni edestada juba valimiste esimeses voorus. Toetus oli vastavalt 27% ja 25,5%. Seni on Prantsusmaa eurost ja Euroopa Liidust välja viia ähvardav Le Pen olnud vähemalt esimeses voorus kindel liider, ajades investorid närvi. Need pinged andsid läinud nädalal järele, näitas Prantsusmaa riigivõlakirjade tootluse alanemine.
Keskpanga stiimuli toel on jätkanud kosumist euroala majandus, mis reedel avaldatud IHS Markiti ostujuhtide indeksi järgi kasvab praegu kuue aasta kiireimas tempos. See varajane indikaator majanduses toimuvast, mida jälgitakse hoolega, kerkis 56 punktile jaanuari 54.4 punktilt, mis on parim tase 2011. aasta aprillist (iga näit üle 50 punkti tähendab kasvu – toim.). Sellisel tasemel näit annab alust prognoosida euroala majanduskasvu kiirenemist kvartali baasil 0,6%le läinud aasta viimase kvartali 0,4 protsendilt. Prantsusmaa näit 55.9 oli viie aasta tugevaim ning tugeva näiduga olid ka Saksamaa, Hispaania ja Itaalia. IHS Markiti peaökonomist Chris Williamson kommenteeris, et euroala majandusmootori kõik silindrid on töös.
Positiivseid uudiseid tuli ka investorite vaatest – Euroopa börsiettevõtete kasumid on kasvanud kiiremini kui USAs, ehkki ajaloolisest vaatest on need madalal tasemel. Just kehvad kasvuväljavaated on seni Euroopa börse USAga võrreldes tagasi hoidnud. Väljavaated on paremad ka tänu inflatsiooni taastumisele.
Samas ei ole kõik ka liiga roosiline. Euroalal on suur hulk uue kriisi materjali alates kriisi ajal veelgi enam rahaliidu riikide vahel suurenenud lõhedest Kreeka jätkuva tragöödia ning hapude laenude all vankuvate Itaalia pankadeni. Bloombergi analüütikud osutavad, et suurem risk kui Marine Le Peni võit Prantsusmaal, võib olla hoopis itaallaste kahanev toetus eurole.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum