„Pankade senine roll väheneb oluliselt“

Artikkel

- Börsiuudised
- Rainer Saad
- 10. märts 2017 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
„Pankade senine roll väheneb oluliselt“
Bitcoin Foundationi asutaja Jon MatonisFoto: Andras Kralla
Krüptoraha eksperdid usuvad, et tulevikus muutub oluliselt pankade senine roll.
Uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtt muudab juba tänapäeval rahandusmaailma. Juurde on tekkinud krüptorahasid, mis toimivad maksevahendina, ning fintech-ettevõtted võimaldavad meil teha erinevaid finantstehinguid soodsamalt ja kiiremalt kui kunagi varem, tõdeti neljapäeval Tallinnas toimunud bitcoini konverentsil.
Pangad ei tea, mida peale hakata
Krüptoraha bitcoin arendustegevuse ja blockchain-tehnoloogia levitamisega tegeleva ettevõtte Bitcoin Foundation asutaja Jon Matonis ütles, et pangad ei tea täna, mida bitcoini tehnoloogiaga peale hakata.
„Bitcoin on maailma suurim arvutivõrk, mille koguvõimsus on suurem kui 500 kõige võimsamal superarvutil. Pangad kasutavad praegu ainult 2% bitcoini tehnoloogiast ja kui nemad selles võimalust ei näe, on nad juba praegu kaotusseisus,“ ütles Matonis.
Võimalustena toob Matonis välja selle, et tänu blockchain-tehnoloogiale saaksid pangad tegutseda veel kiiremalt ja turvalisemalt, sest krüptoraha ülekandeid saab maailma ühest nurgast teise teha vaid mõne sekundiga.
„Kas olete tähele pannud, et pangad panevad innovatsiooniosakonnad keldrisse WC lähedale? Pangad ei taha innovatsiooni ega uuendusi. Nad on mugavad, harjunud oma tegevusega,“ ütles Matonis, kelle arvates aitaks blockchain järgmise viie aasta jooksul vähendada pankade infrastruktuurikulusid 15–20 miljardi dollari võrra.
Blockchain'i ekspert ja Distributed Labi asutaja Pavel Kravtšenko kahtles, kas tulevikus on panku üldsegi vaja. „Mina usun, et nende roll väheneb oluliselt ning need muutuvad pigem investeerimisfondilaadseks asutuseks. Panku pole enam vaja tehingute tegemiseks ning keskpangad hakkavad pakkuma digitaliseeritud valuutasid," sõnas ta.
Blockchain'i ehk plokiahela puhul on tegemist tehnoloogiaga, mis sarnaselt internetiga ei kuulu ühele konkreetsele isikule või asutusele. Tegemist pole ka nähtusega, mida saaks ühe nupuvajutusega tööle panna ja sama lihtsalt välja lülitada.
Ka ei ole vaja küsida kelleltki luba, et blockchain'i kasutada. „Blockchain ja bitcoin on olulised, kuna need võimaldavad kõigil osaleda. Luba pole vaja kelleltki küsida ja keegi ei keela,“ ütles Matonis.
Idufirmade börs Funderbeam
LHV mobiilne rahakott Cuber
E-tervise sihtasutus
Tallinna börs (katsetab tehnoloogiat)
Bitcoin ja teised krüptorahad
Blockchain aitab riske vähendada
IBMi tippinsener Karolina Marzantowicz viskas samuti kivi pankade kapsaaeda. „Väga väike osa pangandusest tunneb huvi blockchain'i vastu, kuigi isegi Maailma Majandusfoorum on öelnud, et blockchain muudab digitaalset majandust. Selles pole küsimust. See pole ainult finantsteenused, vaid majandus tervikuna. Tänu sellele tehnoloogiale saame luua ühise turu ja teha veel suuremat koostööd,“ ütles ta.
Samuti on Marzantowiczi sõnul lihtne blockchain'i pankade süsteemidesse kaasata, kuna enamik varasid, nagu võlakirjad ja aktsiad, on nagunii virtuaalsed. „Panganduse eesmärk on riskide vähendamine ja usalduse tagamine. Blockchain saab sellega väga hästi hakkama. See ei pruugi küll kõiki probleeme lahendada, kuid paljusid küll,“ sõnas ta.
Finantsinstitutsioonid saavad krüptograafiast aru, kuid Marzantowiczi sõnul on suur küsimärk see, mida hakkavad keskpangad krüptograafiaga peale ja kuidas on nende hoiakud selle suhtes.
„Kommertspankasid on meil vaja ka tulevikus, kuid ma ei näe neid enam põhitegijatena. Kui pangad avaks end koostööle, siis saaksid ka nemad blockchain'ist palju kasu ja see avardaks nende võimalusi. Tegemist on turvalise ja vastupidava tehnoloogiaga,“ lisas ta.
Plokiahela konsensuse saavutamise algoritmi efektiivsemaks ja energiasäästlikumaks muutmine (täna on bitcoin maailma kõige suurema kuluga finantssüsteem ühe ülekande kohta). Kuid juba on praktilisi lahendusi, kuidas ülekande kogukulu nullile lähemale viia.
Kinnitatud ülekannete arv ajas on täna võrdlemisi väike, kuid seal on ka juba lahendused testimisel, mis lubavad teha sadu tuhandeid ülekandeid sekundis.
Pidev arendus on suunatud kasutatavuse parandamisele ning lõppkasutajate rakenduste väljatöötamisele.
Allikas: Asse Sauga
Eesti riiki pole füüsilisel kujul vaja
Tänu IT-lahendustele, on võimalik Eestis asju ajada e-teenuste kaudu, mis on igaühele kättesaadavad, ütles e-residentsuse eestvedaja Kaspar Korjus.
„Eesti eksisteerimiseks pole vaja füüsilist riiki, kõike saab teha e-teenuste kaudu. Eesti on digitaalne riik maailma kodanikele. Kõik on läbipaistev, kõike saab teha e-teenuste kaudu, isegi ettevõtet asutada,“ sõnas ta.
„Eks iga riik üritab ligi meelitada võimalikult palju talente ja tulusid. Nii üritame ka meie e-residentsusega teha,“ lisas ta.
Praegu on registreeritud üle 17 000 e-residendi 137 riigist, kes on registreerinud 1600 ettevõtet. Kõige enam on e-residente Soomes, järgneb Venemaalt. Iga kuu tuleb e-residente juurde. „Me ei näe sellel lõppu tulemas, kasv on olnud muljetavaldav,“ ütles Korjus.
Samas ei usu ta, et blockchain on võluvits, millega kõik iseenesest laheneb. „Minu arvates ei päästa blockchain maailma, kui see ei käi koos identiteedi ja vastava tegutsemistarkusega. Ka blockchain vajab oma identiteeti, et probleeme lahendada,“ sõnas Korjus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum