SEB: tugev algus aastale ekspordis

Statistikaameti teatel suurenes Eesti eksport tervikuna tänavu jaanuaris rekordilise 14% võrra. Viimati oli ekspordi kasv sellest kiirem neli aastat tagasi, 2012. aasta jaanuaris. Küll tuleb tunnistada, et kõrges kasvunumbris ei peegeldu mitte niivõrd Eesti eksportivate ettevõtete ootamatu läbimurre maailmaturul, kuivõrd eelmise aasta jaanuari nõrk tase. Võrreldes näiteks 2015. aasta jaanuariga oli Eesti eksport tänavu vaid 2% võrra suurem. Eksportivate ettevõtete olukorda tuleb siiski pidada soodsaks, kuna suurenes pea kõigi oluliste kaubagruppide väljavedu.

Eesti ekspordinumbreid kahandas mullu ja kasvatas tänavu kõige enam mineraalsete toodete kaubagrupp, milles omakorda väljendub nafta hinna ulatuslik kõikumine viimastel aastatel. Selle aasta jaanuaris suurenes mineraalsete toodete väljavedu pea 40 miljoni euro võrra. Suures osas tuli kasv transiitkaubana Eestit läbivate naftatoodete kerkinud hinnast võrreldes mulluse madalseisuga. Kui 2015. aasta jaanuaris kauples Brenti toornafta keskmiselt 48 dollari juures barreli eest, siis 2016. aastal 30 ja 2017. aastal 54 dollari lähedal. Samas suurenes vähemalt rahalises väärtuses ka Eesti põlevkivitööstuse eksport.

Eestis toodetud kaupade ekspordi 14% kasvu panustas enim kodumaine puidutööstus. Puittoodete eksport suurenes rekordilised 21% ehk pea 20 miljoni euro võrra. Kuigi oluliselt suurenes ka töödeldud puittoodete eksport, tuli enam kui 4 miljonit eurot kasvu töötlemata puidu ja küttepuidu ekspordist, mis näitab, et Eesti puidutööstus ei suuda veel kogu kodumaist ressurssi piisavalt väärindada. Puidutööstuse peamine sihtturg on jätkuvalt Põhjamaad, eriti Rootsi. Jaanuaris suurenes puittoodete eksport enim Taani. Kuigi konteinerivedude hind on võrreldes möödunud aasta madalseisuga tõusnud, näib endiselt piisavalt soodne olevat puitu saata ka Hiinasse, kuhu seda selle aasta jaanuaris müüdi enam kui 4 miljoni euro väärtuses. Enam kui kolmandiku võrra suurenes eksport ka puidutööstusega tootmissisendi pärast konkureerivas paberitööstuses.

Ootamatult suur panus kodumaist päritolu kaupade ekspordi kasvu tuli mustmetallide väljaveost, mis suurenes 2016. aasta jaanuariga võrreldes koguni kuus korda. Tegemist näib olevat üksiktehinguga – eksport suurenes üle 12 miljoni euro võrra suhteliselt eksootilisse Türki. Küll näib olukord paranenud olevat ka metalltoodete tootmises. Erinevate metalltoodete, peamiselt metallkonstruktsioonide, eksport suurenes jaanuaris 13% ehk pea 3 miljoni euro võrra. Varasemalt madalate investeeringute tõttu sihtturgudel raskusi kogenud haru käekäik hakkas paranema juba eelmise aasta lõpus, kui eksport uuesti tõusule pöördus. Eesti ekspordi kasvu toetas jaanuaris veel ka keemiatoodete, mööbli ja valmismajade ning toidukaupade suurenenud eksport.

Vaadates Eesti eksporti riikide lõikes, suurenes siin toodetud kaupade müük jaanuaris enim Saksamaa suunal. Saksamaa tähtsuse tõus ekspordipartnerina on kestnud juba mõnda aega ning jätkub loodetavalt ka edaspidi. Mullu tõusis Saksamaale mineva kaubaveo osatähtsus koguekspordis 6,7%-le, mis teeb Eesti päritolu kaupade arvestuses Saksamaast tähtsuselt kolmanda sihtkoha. Tänavu jaanuaris eksporditi Saksamaale Eestis toodetud kaupasid enam kui 50 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama ajaga mullu suurenes eksport kolmandiku võrra. Eesti peamised ekspordiartiklid Saksamaale on kokkupandavad ehitised, pehme mööbel, meditsiinitehnika ja telekommunikatsiooniseadmed. Just viimaste suurenenud müügi tõttu tuli ka jaanuarikuine kasv. Saksamaa suunal tegutsevad aktiivselt ka Läti ja Leedu ettevõtted. Kui Eesti eksportis mullu Saksamaale veidi alla 7 miljardi euro väärtuses kaupasid, suutes müüki aastaga kasvatada 15% võrra, siis Läti kaubaeksport Saksamaale küündis 7,5 miljardi euro ja aastane kasv 13%ni.

Heas kasvuhoos oli jaanuaris ka eksport Soome, mis reeksporti kõrvale jättes suurenes ligi 13 miljoni euro ehk 12% võrra. Esmapilgul ehk üllatav võib tunduda 12% ekspordi vähenemine Rootsi. Langus on seotud ennekõike ühe ettevõtte tootmistegevuse ümberorganiseerimisega, mistõttu ei liigu siin töödeldud kaup enam kontserni koduriiki, vaid ettevõtte mujal maailmas asuvatesse üksustesse. Jättes kõrvale elektriseadmed, oleks Eestis toodetud kaupade eksport Rootsi suurenenud jaanuaris 7% võrra.

Eesti eksportööride jaoks peaks 2017. aasta olema suhteliselt soodne äritegevuse laiendamiseks. Ekspordihinnad on kiirelt taastumas ja peamise sihtturu – euroala – majanduskasv kiirem kui varasemalt. Eesti ekspordi nõrkuseks on jätkuvalt keskendumine vähese lisandväärtusega kaupadele, mis on pealegi sõltuvuses sihtriikide investeerimisaktiivsusest. Otse tavatarbijale suunatud ja kõrge lisandväärtusega kaupade puhul on Eestil ette näidata vähe edulugusid.

Edukalt läheb ka turismiteenuse eksportijatel. Eesti majutusasutustes peatunud välisturistide arv suurenes jaanuaris mullu sama aga võrreldes 8% võrra, jätkates möödunud aasta stabiilset kasvutrendi. Enim, pea 4000 inimese võrra suurenes Venemaalt pärit turistide arv. Ilmselt ei ole seejuures vähetähtis Vene rubla märkimisväärne tugevnemine euro suhtes – kui 2016. aasta jaanuaris maksis 1 euro keskmiselt 83 rubla, siis selle aasta jaanuaris vaid 63 rubla. Võib eeldada, et Vene turistide arv suureneb ka edaspidi, kooskõlas Venemaa majanduse kriisist taastumisega. Lisaks Vene turistidele suurenes märkimisväärselt veel Läti turistide ööbimiste arv siinsetes majutusasutustes – ligi 1600 võrra. Pea 500 inimese võrra enam külastasid Eestit ka sakslased. Teistest riikidest pärit turistide arvu kasv jäi marginaalseks.