Kellakeeramine on rumal, ohtlik ja kulukas

Kellakeeramise komme on viimasel ajal sattunud turmtule alla. Kella keeratakse aastas kaks korda ning esialgu loodeti selle sammuga energiat säästa. Kümnetest uuringutest on aga selgunud, et kellakeeramine ei mõjuta peaaegu üldse energiakasutust. Indiana osariigis hakati kella keerama alles 2006. aastal ning elanikud hakkasid pärast seda hoopis rohkem elektrit kasutama.

Uuringutest on ka selgunud, et kellakeeramine võib meie tervisele kehvasti mõjuda, lisaks sellele suurenevad rahalised kulud. Negatiivsed efektid on kõige tuntavamad just kevadel ja sügisel – just pärast kellaaja muutmist. Eestis keeratase kella märtsi viimasel nädalavahetusel. USAs tehakse seda juba 12. märtsil.

Kevadise kellakeeramise esimene mõju on see, et uneaeg väheneb tunni võrra. See ei tundu väga tähtis olevat, aga uuringutest on leitud, et unetsüklitega jamamine on ohtlik. Autoõnnetuste, insultide ja südamerabanduste arv suureneb vahetult pärast märtsikuist kellakeeramist. Lisaks sellele tuleb välja, et unepuuduse all kannatavad kohtunikud määravad süüdi mõistetud inimestele karmimaid karistusi.

„Ka väiksed muutused unerežiimis võivad inimest märkimisväärselt mõjutada,“ kirjutasid Cornelli Ülikooli uurijad Lawrence Jin ja Nicolas Ziebarth eelmisel aastal.

Kellakeeramise toetajate seas on praegu eelkõige ettevõtted, kes eeldavad, et muutus aitab inimeste tarbimiskulutusi tõsta. Ka see ei ole tõsi, selgub JPMorgan Chase Institute’i hiljutisest uuringust, kus analüüsiti 380 miljoni inimese pangaülekandeid.

Uuringus võrreldi 30 päeva jooksul Los Angelest ja Phoenixit (pärast novembri ja märtsi kellakeeramist). Phoenix asub Arizona osariigis ning seal kella ei keerata. Tõsi, pärast märtsikuist kellakeeramist tõusid Los Angelese tarbimiskulutused (ühe elaniku kohta) veidi alla 1protsendi võrra (võrreldes Pheonixiga). Novembris aga nii hästi ei läinud – pimedusse jäetud Los Angelese elanikud kulutasid kohalike jaemüüjate juures ligi 3,5 protsenti vähem raha. See tähendab, et üleüldine mõju on siiski negatiivne.

Pärast sügisest kellakeeramist käidi poodides palju vähem, eriti nädala keskel. Toidu- ja säästupoed võtsid vastu kõige suurem löögi, restorane ja teenuseid see eriti aga ei mõjutanud.

Seega võib öelda, et kellakeeramine on üks tähtis faktor, mis mõjutab seda, kui palju tööinimesed argipäeval õhtuti poes käivad. „Päeva lõpus on kas valge või pime ja inimesed teevad pärast tööd impulsiivse otsuse,“ ütles JPMorgan Chase Institute’i tegevjuht Diana Farrell.

Üks võimalus, kuidas järsku poodlemise langust seletada, on see, et inimesed võivad pimedas eelistada rohkem e-poodides käia, ütles Farrell. Uuringus jälgiti ainult kohalike jaemüüjate tulemusi.

Kellakeeramine ohustab meie tervist, kahjustab kohalikku jaemüüki ning segab meie elusid.