Palo kutsub ettevõtjaid koostööle

Eesti majanduspoliitika eesmärk on esiteks arendada tööjõuturu olukorda ning teiseks panustada ettevõtete arenguvõimekuse tõstmisse. „Teeme sellise kokkuleppe, et teie ettevõtjad uuendate ja investeerite, sest üksi ei tee kumbki pool midagi ära,“ rõhutas Palo koostöö olulisust riigi ja ettevõtjate vahel.

Eesti probleemid on, et noored tulevad tööturule liiga hilja, sünnitusealised naised on liiga kaua kodus ja kuldses keskeas inimesed lahkuvad tööturult liiga vara. „Need inimesed on meil tegelikult olemas ja kui kasutada kindlaid meetmeid ja reforme, siis on võimalik nad tööturule tagasi tuua,“ ütles Palo.

Kõigepealt tehakse tema sõnul muudatusi haridussüsteemis, kus koolikohustust pikendatakse kuni keskkooli lõpuni. Minister tõi eeskujuks Lääne-Euroopa riigid, näiteks Saksamaa, kus minnakse järjest enam üle gümnaasiumi taseme kohustuslikuks tegemisele.

„Valitsusel on koalitsioonileppes kirjas, et soovime koolikohustust pikendada kas gümnaasiumi või kutsehariduse omandamiseni. Saime just heakskiidu pilootprojektile, mille kaudu omavalitsused saavad hakata küsima raha selleks, et võtta tööle inimesed, kes juba täna hakkaksid nõustama, toetama ja julgustama selle omavalitsuse põhikooli lõpetajaid,“ rääkis Palo, lisades, et esialgu on see vabatahtlik, aga tulevikus soovitakse see seadusesse kirja panna.

Majandusministeeriumis on käimas ka kolm uut projekti, mis on mõeldud töötajate koolitamiseks. „Kui me soovime, et ettevõtjad automatiseeriksid ja digitaliseeriksid kõike, siis järelikult on vaja ka inimesi, kes oskavad nende masinate ja seadmetega töötada.“

Projekt nr 1. Ümberõppe koolitus, mille käigus plaanitakse välja õpetada 500 inimest, kes on varem õppinud mingi muu elukutse, kuid kes tahavad ümber õppida ja spetsialiseeruda IKT-le (nt andmetöötlejaks või programmeerijaks).

Projekt nr 2. Digioskuste koolitus, mille käigus parandatakse 3000 töötaja digikirjaoskust.

Projekt nr 3. Iga aasta eraldab valitsus 10 miljonit eurot e-riigi võimendamiseks, mis hõlmab ka spetsiifilisi koolitusi tööstussektori jaoks.

Ka töötukassa alustab selle aasta suvest töötavate inimeste koolitamist ja ümber õpetamist, et inimene saaks koolitatud juba enne, kui ta töötuks jääb.

Tulemas on veel kaks suurt reformi. Üks nendest on vanemahüvitise reform, mis sai lõpuks valitsuses heakskiidu. „Tänase süsteemiga on emapuhkusel oleval naisel motivatsioon lapse kõrvalt töötada ära võetud. See ei ole mõistlik arvestades meie vajadusi tööturul ja naiste konkurentsivõimet,“ nentis Palo.

Teine on pensionireform, mis käivitub 2020. aastate esimesel poolel, et motiveerida inimesi kauem tööturul olema: mida hiljem inimene pensionile läheb, sada rohkem ta pensioni saab.

Palo mainis ka OSKA programmi, mis aitab viia õppekavad vastavusse tööturu vajadustega. Plaanis on ka välismaiste tippspetsialistide töölevõttu veel rohkem lihtsustada.

Minister Palo sõnul on tootlikkuse tõstmiseks ja majanduses kasvava digilõhe vähendamiseks hädavajalik, et erasektor järjest enam automatiseeruks ja digitaliseeruks.

„Peame keskenduma tootlikkuse tõstmisele, sest Eesti tööstuse tootlikkus on kõigest 55 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Kui see tõuseks keskmiseni, siis oleks Eesti SKP kolme miljardi euro võrra suurem ja selle mõju riigi eelarvele oleks omakorda ligi 1,5 miljardit.“

Madala tootlikkuse põhjuseks tõi Palo vähese teadusarendustegevuse. „Riik panustab sellesse vaid 0,8% ja ettevõtted 0,6%, mida on mitu korda vähem, kui teistes riikides,“ märkis Palo, kelle hinnangul eeldab see ettevõtjatelt arusaamist, et ilma teadusarendustegevuseta on väga raske konkurentsivõimeliste hindadega eksportida. „Kui toode on lihtne, siis on pakkujaid palju ja hind maas ning pole võimalik palku maksta ega kasumit teenida. Kui toode on keeruline, siis on konkurents väiksem ning kasumid ja võimalused, et oma inimesi motiveerida, hoopis teised,“ selgitas Palo.

Ettevõtjaid oodatakse teadus- ja arendusasutustelt tellima rakendusuuringuid, mille taotlusvooru maht on 2017. aastal 9 miljonit eurot (kokku 26 miljonit eurot). Palo sõnul on see esimene säärane meede, kus positiivses võtmes sunnitakse erasektorit ja teadusasutusi koostööd tegema. Vähene koostöö ei ole ainult Eesti probleem, vaid Euroopas laiemalt tehakse teadust liiga palju teaduse pärast, selle asemel et kasu saaks ka ettevõtted.

Norra raha eest on kavas teha finantsmeede, millega saab taotleda pikaks perioodiks laenu, et soetada masinaid, seadmeid ja tarkvara, mis aitavad automatiseerida ja digitaliseerida. Lisaks tahab valitsus järgmisel aastal panustada juurde e-võimenduse arengukavasse.

Välminud on ka võrkudega liitumise meede, mis on mõeldud ennekõike ettevõtetele, kes asuvad väljaspool suurlinnu. Toetust saab kuni 100 000 euro ulatuses eesmärgiga suurendada elektrivõimsust või liituda elektriga või gaasivõrguga. Järgmiseks paariks aastaks on toetuseks eraldatud veel 20 miljonit.

KIKis on avatud meede, mille maht on üle 100 miljoni euro ja mis on mõeldud ressursi tõhustamiseks. Toetust on võimalik saada alates masinate ja seadmete soetamisest kuni elektrivalgustuseni välja, peaasi, et see aitaks ressursse kokku hoida.

EAS-i kaudu hakatakse korraldama targa hanke konkurssi, kus hinnavõidu asemel püstitatakse eesmärke. Kui Tallinna Sadamal on vaja väga head piletibroneerimise süsteemi, siis võidab hanke parim idee, tõi Palo lihtsustatud näite.

Palo sõnul on valitsus valmis plaanima ka töömaksu erisusi, sest eilsed lahendused ei pruugi töötada homme. „Me oleme valmis katsetama. Meil on nii järgmise aasta eelarves kui ka edaspidi 20 miljonit eurot, et teha muudatusi.“ Praegu rahandusministeerium nuputab ja kogub ideesid, majandusministeerium on juba välja pakkunud idee, et teadusharidustöötajatel võiks olla sotsiaalmaks kas null või madalam. Samuti arutatakse, kuidas ettevõtte dividendide tulumaksu määr siduda teadusarendustegevusega. Palo sõnul on näiteks tööjõumaksu erisused teadusharidustöötajatele mujal maailmas levinud. Meetmed on küll väga kallid ja toovad kasu alles hiljem.