Aktsiisivaidlus läheb riigikohtusse

Et aktsiisitõus ei oleks liiga järsk, otsustati Vaheri sõnul määra tõsta ka kahes etapis, lauge tõusu eesmärk oli IRLi poliitiku sõnul muu hulgas tasandada aktsiisitõusu mõjusid. "Lisaks on aktsiiside ühtlustamise debatt kestnud Eesti ühiskonnas aastaid, see ei tule mitte kellelegi üllatusena," märkis Vaher.

"Eks kipu olema nõnda, et kui tuleb juttu maksudest, eriti alkoholist ja selle ostmise või tarvitamise – need on erinevad asjad! – piiramisest, siis kipub jutt minema emotsionaalseks," ütles õiguskantsler riigikogu ees. Ta ütles, et alkoholi liigtarvitamine ja sellest tekkiv kahju on kahtlemata probleem, ent see pole aktsiisitõusu hüppelise tõusu põhiseaduspärasuse hindamisel küsimus.

"Selle kiire aktiisitõusu ettenägemisel nimetati kahte eesmärki: riigieelarvesse tulu saamine ja rahvatervise parandamine. Rahvatervise parandamine peaks käima nii, et kuna Eestis tõenäoliselt ostetakse mõnevõrra vähem alkoholi, siis tõenäoliselt selle tõttu seda ka juuakse vähem. Kas see nõnda läheb, kas see mõju võiks olla selline, seda minu võimed ega meie ametkonna ressurss ei võimalda ette öelda," rääkis Madise.

Aktsiisitõus rikub ettevõtlusvabadust

Õiguskantsleri ametkond vaatas aktsiisitõusude osa kobarseadusest tema sõnul läbi kindla luubi. "Kas ettevõtjatel õiguspärane ootus tekkis? Jah, tekkis – aastateks nähti ette konkreetsed aktsiisimäärad. Kas tegu oli tähtajalise lubadusega, mis riigikohtu senise praktika järgi on raskemini muudetav? Meie hinnangul jah, nii see oli," rääkis Madise. Ei olnud ka erakordseid asjaolusid, näiteks väga ränka majanduskriisi.

Veebruari keskel tegi Madise riigikogule ettepaneku viia aktsiise tõstev seadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul rikub ennaktõus ettevõtlusvabadust koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega. Alkoholiaktsiisi selle aasta juulis ja 2018. aasta veebruaris varem plaanitust kiiremini tõsta otsustas mullu sügisel moodustatud uus koalitsioon.

Riigikogu ees märkis Madise, et ka 2014. aastal vastu võetud alkoholipoliitika alusdokument ehk roheline raamat soovitab järgmise nelja aasta jooksul aktsiise tõsta keskmiselt 5 protsenti aastas. "See tähendab, et lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 88protsendiline tõus oli ettevõtjate jaoks täiesti ettenähtamatu," märkis õiguskantsler.

Reformierakonna juhitud võimuliidu ajal 2015. aasta juunis tõstis parlament aktsiisimäärasid järgmisteks aastateks, andes ette konkreetse maksuredeli, märkis Madise ettepanekus ja lisas, et tähtaegadega seotud lubadus on märksa kindlam kui tähtajatu lubadus.