Aktsiisivaidlus läheb riigikohtusse

16. märts 2017, 12:30
Õiguskantsler Ülle Madise pöördub riigikohtusse, et välja selgitada, kas alkoholiaktsiisi hüppeline tõus on põhiseadusega kooskõlas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170316/NEWS/170319773/AR/0/Õiguskantsler-Ülle-Madise.jpg

Riigikogu ei toetanud õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, et alkoholiaktsiisi kiire tõus sel ja järgmisel aastal on põhiseadusega vastuolus, Madise pöördub nüüd riigikohtusse.

"See on riigikogu õigus. Õiguskantsleril omakorda on kohustus sellisel juhul pöörduda riigikohtusse. Rõhutan, et see on asjade normaalne ja põhiseaduspärane käik. Meil tuleb saavutada selgus ja soovitatavalt enne 1. juulit," rääkis õiguskantsler riigikogu ees.

Õiguskantsleri ettepanekule oli vastu 49 saadikut, poolt andis hääle 34 riigikogu liiget.

"Minu hinnangul ei ole kõnealuse regulatsiooni puhul tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Esiteks on tegemist põhjendatud aktsiisitõusuga, mida on käsitletud väga mitmes analüüsis, mida õiguskantsler ju otseselt ka ei vaidlusta. Teiseks on selle muudatuse puhul antud piisav etteteatamise tähtaeg, üle poole aasta," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni poolne ettekandja Ken-Marti Vaher.

Et aktsiisitõus ei oleks liiga järsk, otsustati Vaheri sõnul määra tõsta ka kahes etapis, lauge tõusu eesmärk oli IRLi poliitiku sõnul muu hulgas tasandada aktsiisitõusu mõjusid. "Lisaks on aktsiiside ühtlustamise debatt kestnud Eesti ühiskonnas aastaid, see ei tule mitte kellelegi üllatusena," märkis Vaher.

"Eks kipu olema nõnda, et kui tuleb juttu maksudest, eriti alkoholist ja selle ostmise või tarvitamise – need on erinevad asjad! – piiramisest, siis kipub jutt minema emotsionaalseks," ütles õiguskantsler riigikogu ees. Ta ütles, et alkoholi liigtarvitamine ja sellest tekkiv kahju on kahtlemata probleem, ent see pole aktsiisitõusu hüppelise tõusu põhiseaduspärasuse hindamisel küsimus.

"Selle kiire aktiisitõusu ettenägemisel nimetati kahte eesmärki: riigieelarvesse tulu saamine ja rahvatervise parandamine. Rahvatervise parandamine peaks käima nii, et kuna Eestis tõenäoliselt ostetakse mõnevõrra vähem alkoholi, siis tõenäoliselt selle tõttu seda ka juuakse vähem. Kas see nõnda läheb, kas see mõju võiks olla selline, seda minu võimed ega meie ametkonna ressurss ei võimalda ette öelda," rääkis Madise.

Aktsiisitõus rikub ettevõtlusvabadust

Õiguskantsleri ametkond vaatas aktsiisitõusude osa kobarseadusest tema sõnul läbi kindla luubi. "Kas ettevõtjatel õiguspärane ootus tekkis? Jah, tekkis – aastateks nähti ette konkreetsed aktsiisimäärad. Kas tegu oli tähtajalise lubadusega, mis riigikohtu senise praktika järgi on raskemini muudetav? Meie hinnangul jah, nii see oli," rääkis Madise. Ei olnud ka erakordseid asjaolusid, näiteks väga ränka majanduskriisi.

Veebruari keskel tegi Madise riigikogule ettepaneku viia aktsiise tõstev seadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri hinnangul rikub ennaktõus ettevõtlusvabadust koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega. Alkoholiaktsiisi selle aasta juulis ja 2018. aasta veebruaris varem plaanitust kiiremini tõsta otsustas mullu sügisel moodustatud uus koalitsioon.

Riigikogu ees märkis Madise, et ka 2014. aastal vastu võetud alkoholipoliitika alusdokument ehk roheline raamat soovitab järgmise nelja aasta jooksul aktsiise tõsta keskmiselt 5 protsenti aastas. "See tähendab, et lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 88protsendiline tõus oli ettevõtjate jaoks täiesti ettenähtamatu," märkis õiguskantsler.

Reformierakonna juhitud võimuliidu ajal 2015. aasta juunis tõstis parlament aktsiisimäärasid järgmisteks aastateks, andes ette konkreetse maksuredeli, märkis Madise ettepanekus ja lisas, et tähtaegadega seotud lubadus on märksa kindlam kui tähtajatu lubadus.

Riigikogu kasutas Madise hinnangul reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele tähtajalise lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. "Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, muuhulgas näiteks ränga majanduskriisi korral. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud," teatas õiguskantsler.

Hinnad kerkivad kümnetes sentides

Veebruaris tõusis õlle etanoolisisalduse aktsiisimäär ühe mahuprotsendi kohta liitris seniselt 8,30 sendilt 9,13 sendini. Juulis tõuseb see plaanide kohaselt veelgi ja jõuab 14,52 sendini.

Kui 0,5-liitrine õlu maksab praegu 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu maksab see vaid aktsiisi hinnaosa arvestades 1,11 eurot ning pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot.

Kuni 6% etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris seniselt 48,55 sendilt 53,41 sendile ja juulis tõuseb see kava kohaselt 77,44 sendini.

Kui 4,5% alkoholisisaldusega õunasiider maksab praegu 1,29 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiistõusu oleks selle hind 1,32 eurot ning pärast juulikuusse kavandatud aktsiisitõusu 1,46 eurot.

Üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris seniselt 111,98 sendilt 123,18 sendile. Kange alkoholi aktsiisi määr tõuseb kuni aastani 2020 igal aastal 10%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. March 2017, 12:28
Otsi:

Ava täpsem otsing