Uued auditireeglid lihtsustavad saja firma korraldust

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 16. märts 2017 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uued auditireeglid lihtsustavad saja firma korraldust
Audiitorkogu president Märt Martin ArenguFoto: Meeli Küttim
Valitsus toetas neljapäevasel istungil audiitortegevuse seaduse muudatusi, mis lihtsustavad sadakonna firma auditikorraldust ning võimaldavad audiitoritel müüa neile ka lisateenuseid.
Plaanide järgi juuli alguses jõustuv seadus kitsendab oluliselt niinimetatud avaliku huvi üksuse määratlust. Säärastel ettevõtetel on auditi vallas suuremad kohustused, rohkem tööd on ka nende audiitoritel.
Edaspidi jäävad avaliku huvi üksusteks vaid börsifirmad, kindlustusettevõtted ja pangad. Seni on sinna hulka aga läinud ka näiteks enam kui 66 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõtted, üle 33 miljoni euro suuruse varade mahuga firmad või 1000 ja enamale inimesele tööd andvad ettevõtted.
"Avaliku huvi üksuseks olemine paneb nii ettevõtjale kui ka audiitorile teatud lisakoormusi. Oli ette teada, juba 2016. aasta alguses, et seda definitsiooni Eesti kohta tõmmatakse kõvasti koomale. Senise 200 avaliku huvi üksuse asemel jääb neid alles 30 ringis," ütles Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu.
Veel riigikogus vastuvõtmist vajav eelnõu viib avaliku huvi üksuse määratluse Euroopa Liidu direktiiviga määratud miinimumini. Tunamulluse olukorraga võrreldes vabaneksid keerulisema aruandluse kohustusest rahandusministeeriumi teatel 81 aktsiaseltsi ja 18 osaühingut ning toonastest omavalitsustest 16 linna ja 18 valda.
Elu ja seadus kooskõlla
Muudatus viib Audiitorkogu presidendi sõnul tegeliku elu ja seaduse omavahel kooskõlla. Avaliku huvi üksuse mõiste tõi sisse 2010. aastal vastu võetud audiitortegevust reguleerinud seadus. "Eks ta sel hetkel oli parimas usus tehtud," märkis Arengu. Kui varem olid aluseks finantskriteeriumid, siis tegelik elu näitas, et avalik huvi sääraste firmade vastu võib olla üsna väike.
"Palju on näiteks selliseid ühe omanikuga suuri välisettevõtteid, kes Eestis teevad sisuliselt allhanget, tegutsevad suure tehasena. Jah, numbrite järgi läks ta praegu veel kehtiva seaduse järgi avaliku huvi üksuseks, aga tegelik avalik huvi selle ettevõtte tegevuse vastu oli suhteliselt madal," rääkis Audiitorkogu president.
Nendel ettevõtetel, mis enam avaliku huvi üksused ei ole, pole enam vaja näiteks auditikomiteed, lisaks saavad audiitorid pakkuda neile ka muid teenuseid peale tavalise auditi. Arengu sõnul on viivitus avaliku huvi üksuste definitsiooni rakendamisel nii audiitoreid kui ettevõtjaid viimased pool aastat väga häirinud. "Selles mõttes me väga tervitame seda, et seadus valitsusest lõpuks läbi läks."
Rohkem lisateenuseid
Avaliku huvi üksuste ringi koomale tõmbamine tähendab ka seda, et audiitorid saavad hakata varem sellesse kategooriasse läinud firmadele pakkuma muid lisateenuseid peale puhta auditi. Need ettevõtjad, kes uue seaduse järgi enam ei ole avaliku huvi üksused, saavad oma audiitoritelt tulevikus osta ka maksu-, finants- ja ärikonsultatsioone, õigusnõustamist, siseauditit ja hindamisteenuseid.
"See on põhjus, miks audiitorid on seda muudatust oodanud. Kokkuvõttes on nii, et ettevõtjad võidavad sellest, sest neil on rohkem kohustusi, ja audiitorid võidavad, sest neil on rohkem võimalusi," rääkis Arengu.
Plaanitav seadus näeb ka ette, et auditilepingud tuleb sõlmida vähemalt kaheks aastaks. "See on huvitav win-win võimalus nii ettevõtetele kui audiitoritele," rääkis Audiitorkogu president. Ettevõtjate võit on tema sõnul see, et audiitorteenus on esimesel aastal reeglina kulukam kui järgmistel aastatel, kuna esimesel aastal peab audiitor õppima tundma firma siseprotsesse ja tegema palju muid lisaprotseduure, et ennast ettevõtte tegevusega kurssi viia.
Audiitorid võidavad aga sellega, et sõltumatus ettevõttest suureneb. „Kui praegu on 10 000 kontrollitavat ettevõtet, siis eks tuleb ette ka neid, kes võivad audiitorile survet avaldada, et see audiitori otsus oleks audiitorile meelepärane, hoiatusega, et kui see ei ole meelepärane, siis järgmisel aastal lihtsalt võtame teise audiitori,“ ütles Arengu.
Uued reeglid audiitorite vahetusele
Oluline muutus on ka see, et seadusesse saavad täpselt kirja reeglid audiitorfirma roteerumise kohta. Seni piisas avaliku huvi üksuste puhul sellest, kui roteerus vastutav partner, ent firma võis samaks jääda. Tulevikus aga peab põhimõttel 10+10 vahetuma ka audiitorfirma.
See tähendab, et 10 aastat võib ettevõtet auditeerida üks firma, siis peab toimuma avalik pakkumine ning juhul, kui senine audiitor parima pakkumise teeb, võib ta jätkata vedel 10 aastat. "Arvestades, et paljudel Eesti ettevõtetel, kes on ennekõike välisomanduses, on olnud pikalt samad audiitorid, siis see on asi, mis lähima 10-20 aasta jooksul on oluline," rääkis Audiitorkogu president.
Ministri elu lihtsamaks
Audiitorkogu hakkab seaduse järgi andma ka vandeaudiitori kutset. Varem on seda juriidiliselt teinud rahandusminister Audiitorkogu ettepanekul. "Muudatustega vähendame tarbetut asjaajamist. Audiitorite kutse korraldus muutub lihtsamaks, mis kahandab halduskoormust ja säästab raha," ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.
Ka muud vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis rahandusministeerium, antakse üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu pädevusse. Järelevalvenõukogu liikmed nimetab ametisse rahandusminister ning sinna ei tohi kuuluda praktiseerivaid audiitoreid.
Vandeaudiitorite kutseorganisatsiooni koondatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine, kutsetegevuse standardite kinnitamine, jätkuõppe korraldamine, samuti kvaliteedi tagamise süsteemid ning uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid.
Napp pääsemine kohtuteest
Tähtaeg Euroopa auditidirektiivi ülevõtmiseks oli juba eelmise aasta juunis. Eesti seadusemuudatusi selleks ajaks vastu ei võtnud, kuna justiitsministeerium ei kooskõlastanud rahandusministeeriumi koostatud eelnõud tähtaegselt.
Veebruari keskel teatas Euroopa Komisjon, et Eestil ja veel viiel riigil tuleb uued reeglid kiiresti üle võtta. Komisjon andis riikidele aega kaks kuud ehk aprilli keskpaigani, vastasel juhul ähvardas komisjon Euroopa Kohtusse pöörduda.
Neljapäeval kiitis valitsus istungil direktiivi ülevõtmiseks vajalikud seadusemuudatused heaks. Nüüd hakkab neid menetlema riigikogu. Uued auditireeglid on plaanitud jõustuma selle aasta 1. juulil.
Hetkel kuum