Islandi turismisektor ülekuumenemise äärel

“Nii turismisektor kui ka me ise peame olema ettevaatlikud, et meist ei saaks enda edu ohvrit,” kommenteeris Islandi turismiminister Thordis Kolbrun Reykfjord Gylfadottir, vahendab Bloomberg.

Näib, et pisikesel Islandil on, mida karta. Kõige muu kõrval ka kultussarja “Troonide mäng” võttepaiga tõttu kuulsaks saanud riik võtab iga aastaga vastu aina rohkem külastajaid. Kui aastal 2010 külastas Islandit 490 000 inimest, siis käesolevaks aastaks prognoositakse turistide arvu juba 2,3 miljoni juurde. Arvestades, et Islandil elab veidi vähem kui 340 000 inimest, on tegu meeletu rahvamassiga.

Kuigi turism on riigi jaoks üks tähtsamaid majandusvaldkondi, muretseb Gylfadottir, et kui inimesi on liiga palju, ei saa turistid ühelt poolt enam “päris” kogemust Islandilt, samuti võib turistide edasi-tagasi voorimine kahju tekitada loodusele, eriti UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvatele vaatamisväärsustele, mis on mõistagi ka ühed populaarsemad turismiatraktsioonid.

“Mõned piirkonnad lihtsalt ei suuda majutada miljonit inimest. Kui me laseme nii paljudel inimestel külastada, siis me riskime sellega, et need kohad pole enam erilised – eriline loodus on ju ka meie üks müügiartikleid,” jättas minister.

Nõnda ongi Islandi koalitsioonil praegu käed-jalad tööd täis, et arutada, mida muuta, kui tahta säilitada kaunis loodus ja samal ajal lasta võimalikult paljudel turistidel riiki siiski külastada.

Ühe variandina on bussifirmadele ja kohalikele reisikorraldajatele välja käidud kohustus osta litsents, mille alusel võivad ettevõtted turistidega mööda riiki reisida. Järgmine variant on kehtestada hotellidele lisamaks, mis omakorda tõstaks turistide jaoks hotellihindu veelgi. Turismiministeeriumi andmetest selgub, et möödunud aastal sai riik üksnes hotellimaksust 400 miljonit Islandi krooni, käesolevaks aastaks prognoositakse selle summa tõusu 1,2 miljardi kroonini.

Islandi eelmine valitsus soovis kehtestada kõigile turistidele kohustuse osta nii-öelda looduse pass, mille hind oleks olnud umbes 12 eurot. See plaan siiski läbi ei läinud.

Kes Islandil käinud, teab ilmselt, kui kalli riigiga on juba niigi tegu. Transport on riigis ülikallis, majutuse hinnad kolmandiku võrra kallimad kui teistes Põhjamaade pealinnades. Islandsbanki andmeil on alkoholi hind Islandil aga kaks korda kallim kui Euroopa Liidus keskmiselt.

“Kui me räägime sellest, et me peame külastamise eest raha küsima, siis see on seotud üksnes sellega, et vähem inimesi külastaks. Lisaks tahame me kindlad olla, et turistid, kes meid külastavad, saavad siit hea kogemuse,” ütles Gylfadottir.

Islandi turismifirmad teavad, et neil turismivaldkonnas igavesti õnne olla ei saa ning on sellega ka juba arvestanud. Islandi valuuta on viimasel ajal veelgi tugevnenud ning mõistagi teeb see riigi turistide jaoks veelgi kallimaks sihtkohaks.

Kuigi Islandi valitsus kaotas sel kuul pea kõik piirangud, mis Islandi kroonile 2008. panga- ja majanduskrahhi järel kehtestati, pole need erilist edu vähemalt seni toonud.

Riigi rahandusministeerium teatas eelmisel kuul, et kui toona aitas kapitalikontroll pretsedenditu finantskrahhi järel stabiliseerida valuutat ja majandust, on aeg piirangud lõpetada. See tähendab, et Islandi kodanikud, ettevõtted ja pensionifondid saavad taas vaba juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele.