Ettevõtja: robotite maksustamine on rumal

Gates leiab nimelt, et kuna robotid võtavad tulevikus paljudelt inimestelt nende ülesanded üle, on nad seeläbi kohustatud ka makse maksma, mis omakorda annab panuse sellesse, et need valdkonnad, kus praegu töötajaid on vähe, saaksid edukama alguse.

Šveitsi tööstusettevõtte ABB juht Ulrick Spiesshofer märkis arengufoorumil eile peetud kõnes, et inimesed kipuvad robotite rollist maailmamajanduses valesti aru saama. Robotid pole tema sõnul seadeldised, mis hakkaksid inimestega võitlema, selle asemel aitavad need hoopis produktiivsust tõsta. “Robotite maksustamine oleks seega sama, mis maksustada tarkvara. Maksustada ei tuleks mitte tööriistu, mida me eesmärgi saavutamiseks kasutame, vaid eesmärki ennast,” ütles ta.

Spiesshofer nentis, et robootika on praegu maailma üks kiiremini kasvavaid sektoreid ning me peame mõistma, et see annab märkimisväärse panuse ühiskonda ning aitab teha töötamise ja töö turvalisemaks ning huvitavamaks.

“Kui me vaatame majandusi, kus tööpuudus on kõige väiksem ning paneme need korrelatsiooni robootikaga, siis Saksamaa, Jaapan ja Lõuna-Korea on robootika valdkonnas väga tugevad. Seal on 300 robotit iga 10 000 töötaja kohta. Neis riikides on ka madalaim töötuse määr,” jätkas ta. Seega käivad robootika, automatiseerumine ning rikkus käsikäes. “Robotid aitavad suurendada konkurentsi, toodangut kui samal ajal ka luua töökohti,” kiitis Spiesshofer.

Spiesshofer nentis oma sõnavõtus, et üldsuse arusaam robotitest on pigem vale ning neid peetakse meie jaoks konkurentideks. “Praegu on töötuse määr madalam kui eales varem. Aina vähem inimesi elab alla vaesuspiiri. Robotid ning automatiseerimine on andnud sellesse suure panuse,” ütles ta. Samas märkis Spiesshofer, et robotite valdkonnas tuleb tegutseda siiski rahulikult ning läbimõeldult, mis omakorda tähendab, et võimalusi ning ka takistusi tuleb mõista juba varakult. Siis suudavad riigid olla edukad.

Spiesshofer märkis ABB käekäigu kohta, et üldiselt püüab ettevõte toimida juba paika pandud strateegia kohaselt, samas nentis ta, et eesootavad valimised Euroopas teevad siiski muret. “Lisaks on näha, et toorainete valdkonnas on hinnad muutlikud: terase, vase ja hõbeda hinnad on kerkinud, samas selle mõju nõudlusele üldiselt on praegu veel ebaselge,” nentis ta. “Me peame kasutama ära iga võimaluse, mis meil on, et kasvada,” avaldas Spiesshofer.

ABB jõudis Euroopa meediasse sel nädalal veel teisegi teadaandega. Ettevõte avaldas raporti möödunud kuul kirgi kütnud ABB Lõuna-Korea tütarettevõtte kohta, kust mäletatavasti töötaja 100 miljoni dollariga plehku pani. Nüüd selgub, et kogukahjum jäi siiski 73 miljoni dollari juurde, kusjuures sellest omakorda 30 miljonit katab kindlustus.

Siiski nentis ettevõte oma raportis, et tunnistab ka ise juhtunus süüd, kuna emafirma ei suutnud teha piisavalt põhjalikku kontrolli tütarettevõtte finantsosakonnas.