Wisemile: nutikad ei protesti meie platvormide vastu

Küti sõnul peaks selline trend jätkuma, sest ettevõtted, kes hakkavad jagamismajanduse platvormide vastu protestima, ei ole jätkusuutlikud. „Pigem peavad nad olema ise innovaatilised ja mõtlema välja erinevaid võimalusi, et ellu jääda ja ajaga kaasas käia.“

Fundwise’i tegevjuht Henri Laupmaa ei usu suurettevõtete ja start-up’ide vastasseisu ja tema hinnangul saab pigem trendiks see, et nutikamad pangad hakkavad idudesse investeerima ja üritavad iga hinna eest sinna valdkonda serva pidi sisse minna. „Saksamaal ja Inglismaal juba pangad tegelevad sellega, sest selge on see, et kes sellest maha jäävad, ilmselt ka aja jooksul kaovad või vähemalt kaotavad kasumit.“

„Samas on ka täiesti uued mängijad, nagu Pocopay Eestis ja Norris Koppeli Monese UK-s, nemad teevad täiesti uut tüüpi pangandusrakendusi, millest omakorda kasvavad välja järgmise generatsiooni finantslahendused,“ lisas Laupmaa.

EstateGuru äriarendusjuht Daniil Aal lisas, et korporatsioonid ja iduettevõtted peaksid mõtlema rohkem sellele, kuidas nende koostöö aitaks efektiivsemalt keskkonda arendada. „Taxify ju koopereerub juba taksofirmadega ja nende platvormilt saab tellida ka tavataksot,“ ütles Aal ja kiitis Inglismaal vastu võetud seadust, mille järgi peavad pangad soovitama klientidel, keda nad ise teenindada ei saa, pöörduda ühisrahastuse platvormide poole.

Aali sõnul on see proovikivi just turundajatele: kas nad suudavad välja mõelda erinevaid meetodeid, kuidas ühte või teist jagamismajanduse ettevõtet enda äri jaoks ära kasutada. „Taanis on üks sõidujagamise platvorm GoMore, kes teeb koostööd tanklakettidega. Näiteks kes selle platvormiga sõidavad, saavad Statoilist tasuta kohvi ja see toob kliente juurde.“

Küti sõnul on nemadki Wisemile’is tanklakettidega koostööd teinud, kuid peab efektiivse koostöö tingimuseks, et ettevõte peaks olema ikkagi nende valdkonnaga seotud, nagu näiteks autopesulad, kindlustus, autoremont jms. „Wisemile’i platvorm annab juhi kohta väga täpse informatsiooni: mis ajal sõidab keegi punktist A punkti B, ja see omakorda võimaldab pakkuda sobivat teenust ja toodet väga erinevatel ettevõtetel.“

Laupmaa usub, et eestlased tähtsustavad asjade omamist üha vähem, mille võrra suureneb ka jagamismajanduse osakaal. „See laine, mis 90ndatel tuli, oli vastureaktsioon nõukogude ajale, mil kõik tahtsid endale krahmata, mida said, kuid see on hakanud üle minema. Oleme paarikümne aastaga käinud läbi selle, mis Lääne-Euroopas käidi läbi 60 aastaga ning hakkame jõudma ajajärku, kus olukord normaliseerub.“

Küti sõnul on tarvis inimestele pakkuda hoopis erinevaid viise, kuidas saada punktist A punkti B, ilma et nad ilmtingimata autot omaksid. „Kui vaadata auto kasutust ajas, siis 96 protsenti ajast seisab see kuskile pargituna. Ja kui veel sellega üksi sõita, siis see on ääretult raisatud ressurss ja väga-väga kallis. Kas me tõesti maksame aastas 2500–7000 lihtsalt selleks, et omada autot?“

„Jagamismajandus ongi ressursside efektiivne kasutus, sest milleks mulle suur hunnik raamatuid, kui ma saan kuskilt laenata, jagada e-raamatut või pilves olevaid asju. Sama asi on autoga, kui 10 aasta pärast sõidavad Tallinnas isesõitvad autod ja bussid, kuhu hüppad lihtsalt sisse ja sõidad, siis milleks omada autot, kui see asi viib sind väikse raha eest ise kohale,“ sekundeeris Aal eelkõnelejatele.