Eesti Energia võrguäri toob kopsakaid dividende

Praegu kasutab Elektrilevi võrguteenust aga praktiliselt terve riik – ainult Läänemaa, osa Ida-Virumaast ning Viimsi vald on suuremad alad Eestis, kus elektri toovad majapidamisse erafirmad.

Reaalsus on, et lõviosa Eesti elanikke ja ettevõtteid on viimastel aastatel võrguteenuse arvet tasudes andnud ka enda panuse Eesti Energiast riigikassase makstavatesse dividendidesse. Märgiliseks muudab selle tõsiasi, et kui on soov elektrit tarbida, ei ole võrguteenuseäri paratamatu monopoliseerituse tõttu võimalik sellest inimestel kõrvale hoiduda.

Kaitseminister ja IRLi juht Margus Tsahnka ei eita, et küsimus, kas ja kui palju on riigil õigus monopoolselt turult dividendina tulu teenida, on loomult moraalne. Sellele küsimusele vastavad Eesti Energia otsustusorganid, kes panevad igal kevadel paika, kui palju iga kontserni kuuluva ettevõtte kasumist riigile dividendidena tasuda. Valitsuse käed on Tsahkna sõnutsi seotud. „Pidev võitlus käibki selle üle, kui palju saab valitsus sekkuda äriühingu juhtimisse,“ sõnas ta.

Ka võrguteenuse ettevõtete lubatud kasumlikkust orkestreerival konkurentsiametil puudub siin sõnaõigus, selgitas konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Külli Haab. „Vastavalt elektrituruseadusele on ettevõtjal õigus teenida põhjendatud tulukust oma investeeringute pealt. Samas peab see kasum olema piiratud, vältimaks ülikasumi teenimist, kuid piisavalt motiveerivad investeeringute tegemiseks ning stabiilse ja kvaliteetse teenuse tagamiseks,“ kirjeldas Haab. Seda, mida ettevõte oma kasumiga pihta hakkab – kas hoiab raha firmas, laenab välja, maksab dividendideks jne, konkurentsiamet dikteerida ei saa, tõdes ta.

Suur kasum, suured investeeringud

Eesti Energia aga ainult ei võta välja, vaid paneb ka tagasi sisse. Aastatel 2012-2015 investeeris energiakontsern võrguteenuse parandamisse ca 400 miljonit eurot. „Rikked on vähenenud viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra. Samuti on kogu Eesti praeguseks üle viidud kaugloetavatele elektriarvestitele, mis teeb Eestist maailma ühe nutikaima elektrivõrguga riigi. Ka elektrivõrgu kaod on vähenenud ajaloo madalaimale tasemele,“ möönis saavutatut Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Tema sõnul on ka võrgutasude hinnalangus 1. juulist olulisel määral Elektrilevi efektiivse töö tulemus. Eesti Energia juht Hando Sutter kinnitas samuti, et töö võrgutasude alandamise nimel jätkub.

2015. aastal teenis Elektrilevi 248 miljonilise käibe juures aga 49,5 miljonit eurot puhaskasumit. Küsimusele, kas võrgutasusid saaks monopoolsel turul tegutseva ettevõtte suurt kasumit silmas pidades enamgi langetada, vastas Tsahkna, et tegu on libeda teega. „Võrguteenuse hind ajab arvet nähes inimestel harja punaseks,“ möönis Tsahkna, kuid lisas, et võrgufirma tootlikkust reguleerib ikkagi konkurentsiameti väga selge regulatsioon.

Tsahkna sõnul on valitsus neile ka seadusemuudatustega võimu juurde andnud, et amet saaks riigiettevõtete monopoolsel turul tegutsemist paremini hinnata. „Valitsus hoiab olukorral silma peal. Meie huvi on tagada õiglane elektri hind,“ kinnitas Tsahkna. Tema sõnutsi käis valitsuse laualt läbi ka konkurentsiameti otsus langetada võrguteenuse tasusid 6,7%.