Kui auto on ehitatud neli või vähem aastat tagasi, tuleb keskkonnalõivuks välja käia täismäär. Edasi hakkab aga rolli mängima summat üha väiksemaks muutev vanusekoefitsient. Kui auto iga on 11 aastat või rohkem, tuleb tasust välja käia vaid 20%.
Kui varem oli erisoodustuse maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus ning seda arvestati reaalse kasutuse järgi, siis nüüd muutub arvestus kilovatipõhiseks.
Lisaks kaob ära sõidupäevikute pidamise kohustus: autot nii era- kui tööasjus kasutavad firmad saavad kuulutada sõiduki segakasutuses olevaks.
Seejärel hakkab firma igakuiselt tasuma erisoodusmaksu määras, mis sõltub auto võimsusest, kusjuures viis aastat või enam vanade autode taks on 25% väiksem. Võimsuse valis riik maksu aluseks seetõttu, et rahandusministeeriumi hinnangul kajastab see hästi auto väärtust.
Ministeeriumi hinnangul muutub tööandja sõiduautodest valdava enamuse ehk ligi 70% jaoks kuumäär senisest soodsamaks, mõnel juhul isegi rohkem kui 60% võrra.
Nii keskkonnalõiv kui erisoodustusmaksu muudatused on alles plaanimisel ning veel pole koostatud isegi vastavat eelnõud. Seetõttu võib maksude loogika või määr veel muutuda.
#kommentaar#
nimi:Toomas Luman,
amet:Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
tekst:Keskkonnalõiv on automaks
Esiteks tuleks rääkida asjadest õigete nimedega. Tegemist on automaksuga, mitte mootorsõidukite keskkonnalõivuga. See, et uuemaid autosid maksustatakse CO näitaja järgi, ei muuda maksu veel keskkonnalõivuks. Sama hästi võiks jääda ka võimsuse juurde, mis on kõikidel autodel olemas ja mille andmete laialdase võltsimise kohta ei ole vähemalt hiljuti uudiseid kuulnud.
Veelgi keerulisem on mõista aga seda, miks keskkonnalõiv peaks sõltuma auto vanusest ja kuidas see soodustab autopargi keskkonnasõbralikumaks muutumist. Kõik ju teavad, et Eesti autopark on Euroopas vanim, meie autod on just seetõttu kõige saastavamad ning lõpuks ka vähem turvalised. Aga sellele vaatamata hakkab maks soodustama just autopargi vananemist, kui 11 aastat või vanema auto puhul tuleks tasuda vaid 20% maksust.
Ei ole ka kuulda olnud, et minister sooviks uue lõivu puude ja põõsaste istutamisele suunata, sest kõik saavad aru, et raha läheb puhtalt riigikassa aukude lappimiseks. Aus oleks rääkida sellisel juhul otse, et meil on raha puudu – kas teeme automaksu? Ühtset või perioodilist maksu, mis oleks laia maksubaasi tõttu ka madalama määraga, nagu mujal maailmas, ei julge keegi aga arutadagi, sest poliitiliselt see ei lendaks ja valijatele ei meeldiks.Aga valimised on kohe tulemas.
Nii on jälle mindud raha koguma eelkõige ettevõtjailt, kes liisivad rohkem uusi autosid, sest need on töökindlamad ja turvalisemad ning oma päevast suure osa autos veetva müügimehe või projektijuhi jaoks tähtsad argumendid.
Sellele, et kassas tuleb raha puudu, tuleks mõelda ikka veel enne kulutuste planeerimist – ja ka siis tuleks esmalt vaadata, kas kõik muud kulutused on põhjendatud, mida maksurahaga tehakse. Uue maksu kehtestamine peab olema viimane võimalus, kui on selge, et kõik teised variandid on ammendunud. Täna nendest teistest variantidest aga ei räägitagi, sest kuskilt kokku tõmmata on ebameeldiv teema – juurde lubada aga tore.