Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tere nähtamatu juht

    Piimatööstuse Tere uus juht Margit Talts teab täpselt, mida tahab, ja et selleks ei pea olema ajalehe esikaanel.

    Neid kloune, kes meediasse trügivad, on ju küll ja küll! On inimesed, kes teevad midagi, ja on inimesed, kes püüavad ajakirjanduses näidata, et nad teevad midagi.

    Roland Lepp,
     Maag Grupi nõukogu liige
    Piimatööstuse Tere salapärane uus juht Margit Talts hoiab madalat profiili ning endast rääkida ei soovi. Kümmekond aastat avalikkusele justkui märkamatult, kuid edukalt Maag Gruppi juhtinud Taltsi tausta avasid seepärast endised ja praegused kolleegid.
    Kui visata Google'isse nimi "Margit Talts", haigutab vastu tühjus. Ka Facebook ei ole tema puhul abiks. Kes siis on ikkagi Margit Talts? See tundub olevat hästi hoitud saladus.
    Maagi töötajate suud on sel teemal lukus. Kõik, mis on seotud Tere ASiga, oleks justkui täiesti salajaseks kuulutatud.
    „Talts on pigem selline juht, kes toimetab tasa ja targu ning kaanetüdrukuks ei tüki,“ iseloomustab uut juhti Tere nõukogu esimees Katre Kõvask.
    Teret alla neelata sooviva Maag Grupi nõukogu liikme Roland Lepa sõnul ei saagi kõik inimesed meedias klouni mängida ning nende ettevõttel on enne kiremist kombeks tööd teha.

     Ta ei nõua teistelt midagi sellist, milleks ta ise valmis ei ole. Kui ta räägib režiimist ja distsipliinist, siis ta on kindlasti ise eeskujuks.

    Toomas Juhani,
     Maag Grupi juhatuse liige
    Margit Talts, võlgade käes ägava Tere uus juht, pole kohtumisest meediaga aga huvitatud. Ta lükkab ettepaneku konkreetselt ja kindlasõnaliselt tagasi. „Ma tahaksin enne natuke tööd teha,“ lausub Talts. Vaikus. Ta selgitab, et Terel pole praegu kõige parem aeg. 
    „Mõistan Teie soovi ja olen valmis mõne aja pärast, kui olen ettevõttesse sisse elanud, intervjuu andma,“ kirjutab Talts veidi hiljem e-kirjas. Ta lisab, et vajab aega, et ettevõttesisesed protsessid paika saada ja inimestega seestpoolt suhelda.
    Ootamatult uueks juhiks
    Talts sai Tere juhiks pärast seda, kui Oliver Kruuda firma raskustesse sattus ning Maag otsustas selle üle võtta. On ju kombeks, et kui vahetub omanik, vahetatakse laeval välja ka kapten. Tihti ka meeskond. Nii saigi Tere laeva kapteniks Margit Talts, kes võtab teatepulga üle pangandustaustaga ja napilt viis kuud ettevõtet juhtida saanud Aivar Rehelt. Tõsi, olgu märgitud, et ülevõtutehing pole veel lõplikult kinnitatud.
    Rehe Terest enam rääkida ei taha, sest temaga sõlmiti konfidentsiaalsuse leping, et ta jumala eest Teres oldud ajast avalikult ei räägiks. Ka ei saa Rehe enda sõnul öelda, millist nõu ta uuele juhile Margit Taltsile andis – firma saladus. Kuid mõne kiidusõna Rehe Taltsist rääkides siiski leiab.
    „Uue juhi ajalugu on väga väärikas ja ma olen väga rahul sellega, mida ma temast kuulsin. See annab julgust firmale,“ lausub Rehe telefonis lakoonilised read. Tema sõnul on Taltsil suurepärane müügikogemus, mida ta Teres kasutada saab.

    Vaata Infopangast

    TERE AS

    Margit Talts

    Talts on justkui märkamatult juhtinud kümmekond aastat üht Eesti juhtivat toiduainetööstust Maag Grupp, mis on eelkõige tuntud Farmi kaubamärgi järgi. Maagi nõukogu liige Roland Lepp ei leia, et Talts oleks kuidagi tagaplaanil olnud. „Tahaplaanile on ta jäänud ajakirjanduslikus võtmes, muidu ei ole ta tagaplaanil kuidagi olnud. Ta on tippjuht olnud õige mitmes ettevõttes. Tegemist on väga tubli naisega, kes on nõudlik nii iseenda kui ka teiste vastu,“ pole Lepp kiidusõnadega kitsi.
    „Te ju ise teate, et see inimene, kes ei taha meedias esineda, see jääbki kõrvale. Neid kloune, kes meediasse trügivad, on ju küll ja küll! On inimesed, kes teevad midagi, ja on inimesed, kes püüavad ajakirjanduses näidata, et nad teevad midagi,“ ütleb Lepp.
    Ta leiab, et pole tema asi rääkida, millega Talts vabal ajal tegeleb ja milline inimene ta on. See pole oluline. Ka ei soovi ta analüüsida, milline juht Talts Terele võiks olla. „Vaadake, Tere ei puutu meisse hetkel karvavõrdki. Taotlus koondumiseks on esitatud. Ma olen alati öelnud, et tahaks enne midagi teha ja alles siis rääkida. Eestis on nii, et inimesed millegipärast armastavad enne kireda,“ põhjendab Lepp oma kidakeelsust.
    Seda, miks Margit Talts on parem juht, kui tema eelkäija Aivar Rehe, peab Lepp üsna üheselt selgeks. „Neid kahte inimest pole mõtet võrrelda. Üks inimene on panganduse taustaga ja teine inimene on see, kes tegutseb ja teeb. Vaadake neid ettevõtteid, mida ta juhtinud on – see ongi vastus,“ lausub Lepp juba väga konkreetselt, andes mõista, et see telefonikõne võiks kiiremini otsad kokku tõmmata.
    ASi Tere juht Margit Talts.Foto: Andras Kralla

    2002–2005 juhtis Kesko Food ASi Säästumarketi keti direktorina Säästumarketite kasvu ja levikut.

    2005–2016 töötas ASi Maag Grupp tegevjuhina, sh 2012–2013 Rannarootsi Lihatööstuses.

    2017. aastast Tere ASi juht. Ettevõtte nõukogu liikmed on Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Katre Kõvask, Kamakamaka OÜ juhatuse liige Erik Haavamäe ning Ellex Raidla partner Sven Papp.

    Piir töö ja eraelu vahel
    Maag Grupi juhatuse liige Toomas Juhani on veidi jutukam. Tema sõnul on Margit Talts nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes. „Ta on selline juht, kes ei nõua teistelt midagi sellist, milleks ta ise valmis ei ole. Kui ta räägib režiimist ja distsipliinist, siis ta on kindlasti ise eeskujuks,“ räägib Juhani.
    Lisaks on Juhani sõnul tegemist seltskondliku ja rõõmsameelse persooniga. Kuid töö on töö. Tööd tehakse tööl ja siis pannakse uks kinni ja algab muu elu. „Ta on väljaspool tööaega väga kütkestav ja rõõmsameelne,“ lisab Juhani.
    Konflikte lahendab Talts Juhani sõnul rääkides – sest mis muu võimalus selleks siis ikka olla saab. „Ta on väga hea administraator. Kui ta meile tuli kunagi hästi ammu, siis ta pani paljud asjad ettevõttes süsteemi, mis meil enne süsteemis ei olnud. Minu poolt positiivne hinnang talle, ega me muidu poleks nii kaua koos tööd teinud,“ kiidab Juhani.
    Talts naudib väljakutseid, ja Tere juhiks asumine oli paras väljakutse. Samuti omal ajal Säästumarketite keti ülesehitamine. „Minu teada oli Säästumarketit tehes ees puhas maa. Siis nad tegid (tollaegne meeskond – toim) ju ka mitte millestki midagi – olen nii kuulnud,“ meenutab Juhani.
    Nõudlik ja konkreetne
    Tõepoolest, aastal 2002 asus Margit Talts juhtima väge, mis kavandas Säästumarketite tööd ja levikut Eestis. Ta oli siis ka Kesko Food ASi Säästumarketi keti direktor. Helistades Taltsi tolleaegsele kolleegile ja praegusele Valio Eesti juhile Maido Solovjovile, jääb too kidakeelseks ega soovi endisest kolleegist midagi rääkida. 
    „Mina olin siis finantsdirektor ja tema Säästumarketis kaubandusdirektor. Kesko ostis Säästumarketi ära, mõnda aega töötasime koos ja siis nad ühinesid,“ lisab Solovjov, kuid rohkem rääkida ei soovi – viitab, et ikkagi konkurent.
    Teine kolleeg samast ajajärgust on praegu kinnisvaraäris tegutsev Aldo Dapon, kes on märksa jutukam. Dapon ja Talts arendasid koos Säästumarketit, hiljem Keskot. „Meie koostöö oli alati positiivne. Margit teadis alati täpselt, mida ta tahab,“ meenutab Dapon.
    Margit Talts on Aldo Daponi hinnangul nõudlik ja konkreetne inimene, kes esiplaanile ei tüki. „Ta pole tahtnud kunagi ise väga pildile ronida. Ta on oma tegemistes alati olnud tubli ja sihikindel, kuid talle pole olnud oluline ronimine kuskile rambivalgusesse. Saab ju tööd hästi teha ka nii, et teed oma asjad ilusti ära ja ei pea selleks olema ajalehe esikaanel,“ räägib Dapon.
    Seda teab Dapon aga hästi, et Margit Taltsile meeldib suusatada. „Kuid ega ma tema töövälist elu väga palju ei teagi,“ nendib Dapon.
    Ühistel üritustel Säästumarekti aegadest mäletab Dapon teda aga kui lõbusat ja mõnusat kaaslast seltskonnas. Konkreetse pealispinna all on lõbus ja elurõõmus tegelane.
    Seda, et Tere juhi amet on Taltsi jaoks liiga kõva pähkel pureda, Dapon ei usu. „Tema oma põhjalikkusega jõuab seal kindlasti kaugele. Ta kaevab ennast sügavuti ettevõttesse sisse,“ lausub Dapon ja lisab: „Ma usun, et ta ujub sellest välja“.
    Daponi sõnul pole Talts üle laipade mineja, pigem kompromisside otsija. Samas, kui on vaja vastu võtta karme otsuseid, siis Talts neid ka vastu võtab.

     Võimekus süveneda nüanssidesse peab olema heas tasakaalus suure pildi nägemisega. Ega selliseid juhte Eestis palju pole.

    Katre Kõvask
    Karastatud teras
    Tere nõukogu uus esimees Katre Kõvask oli see, kes kutsus Margit Taltsi ettevõtet juhtima.
    Kõvaski sõnul on Talts juhina tugev kui karastatud teras – saanud kogemust nii kriisi kui ka buumi ajal. Tema sõnul oli Terele uue juhi valimisel eelduseks just see, et inimene peab toiduäri tundma – ja Talts seda äri tunneb.
    „Eeldus oli, et tegemist peab olema toiduäri põhjalikult tundva inimesega, sest tema sisse elamine saab olema tempokas. Võimekus süveneda nüanssidesse peab olema heas tasakaalus suure pildi nägemisega. Ega selliseid juhte Eestis palju pole ja valik langes Margiti kasuks,“ põhjendab Kõvask.
    Karmikäeline ja pehme samal ajal
    Kõvaski sõnul on Tere üks Eesti toidutööstuse pärle, nii oma kaubamärkide, sortimendi kui ka potentsiaali mõttes. “Mina hoian Terele pöialt ja usun, et Margit oskab ja suudab olla juht, keda Terele kõige rohkem vaja on – sõltuvalt teemast ja olukorrast nii karmikäeline kui ka pehmeid väärtusi hindav,“ ütleb Kõvask.
    Talts on Kõvaski sõnul juht, kes toimetab pigem tasa ja targu ning kaanetüdrukuks ei tüki. „Senini on see lähenemine end igati õigustanud ja nii jätkame ka praegu ning keskendume sellele, mis hetkel juba igapäevaelu ehk siis Terele uue hingamise andmine. Iga ettevõtte juhtimine on ju meeskonnatöö ja juhi ülesanne on oma meeskond tööle panna nii, et tugevused oleksid maksimeeritud, motivatsioon kõrge ja sihid silme ees,“ lisab Kõvask. Ta usub, et see Taltsil õnnestub, läheb ka Terel paremini.
    Pragmaatilisus tuleb kasuks
    Toiduliidu juht Sirje Potissepp peab Taltsi smart-juhiks. „Ta on väga pragmaatiline, pika juhtimiskogemusega – see on kindlasti tema tugevus,“ räägib Potissepp.
    Ta usub, et Taltsi suur kogemus ja hea meeskond Maagist võivad viia Tere paremasse homsesse. „Maagil on tugev meeskond, tugev turundus ja tootearendus. Oma toodetele otsitakse väljundit mujal maailmas – see on hea baas. Ja kui nad tõesti Tere ära ostavad, siis sealt kindlasti tooteportfelli arendus ära tuleb,“ arvab Potissepp.
    Ta lisab, et nii Talts ise kui ka Maagi omanikud on üsna pragmaatilised ja see on kindlasti hea eeldus Tere tervenemiseks. „Mis puudutab Tere finantsraskusi – selle kohta on mul raske midagi öelda. See nõuab ilmselt midagi veel peale isikuomaduste,“ nendib Potissepp.
    Margit Talts.Foto: Anti Veermaa

    Maag Grupp väljendas Tere ASi ostmise vastu esimest korda avalikult huvi mullu aprillis, kui tegi Postimehe andmetel Tere ostmiseks 60 miljoni euro suuruse ettepaneku. Toona deklareeris ettevõte, et ei soovi Oliver Kruudat partnerite seas näha.

    Harju maakohus kuulutas mullu oktoobris välja Tere ASi emaettevõtte Elveda OÜ pankroti. Siis vahetas pankrotihaldur välja ka Tere nõukogu ja määras ettevõtte juhiks Aivar Rehe.

    Maag Grupp plaanib pärast ühinemisloa saamist liita Tere Farmi Piimatööstusega, et laiendada Farmi tegevust Eestis ja välisturul.

    Tere raskused tekkisid 2008. aastal, kui võeti Nordea ja DNB pangast sündikaatlaenu ja ettevõtte majandusnäitajate halvenedes ei muutnud pangad laenu maksegraafikuid. Ettevõtte võlakoorem ulatub 48,3 miljoni euroni, millest laenuvõlg on ligi 36 miljonit eurot.

    Tere kaubamärk loodi aastal 1996. Tere peamised tegevusalad on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük. Tootenimekirjas on üle 150 toote.

  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.