Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eduka Eesti võidulugu ajab põrkima

    Eduka Eesti lõpuüritus 2017Foto: Andras Kralla

    Eduka Eesti arvamuskonkursi tänavu auhinnatud lood ei tekita ettevõtjates ja poliitikutes mingit vasikavaimustust, küll aga sunnivad mõtlikuks.

    Tänavuse 10 000eurose peapreemia pälvis ettevõtja Jaak Laineste, kes soovitas IT-ettevõtjatel oma mullist välja tulla ja rohkem keskenduda päris elu probleemide lahendamisele. Ta pakkus välja ka konkreetse tegevuskava, kuidas saavutada selleks vajalikku mõtteviisi muutust.
    IT-ettevõtja Sten Tamkivi leiab, et Laineste pärismajanduse ja äpimajanduse vastandamine on tupiktee. „Hinnata innovatsiooni vormi järgi, naeruvääristada ettevõtteid kõrvaltvaataja pilgu järgi heaks ja halvaks – see ei vii kuhugi,“ leiab ta. Tamkivi meelest pole mingit vahet, kas äpp või mitte äpp, kui loodav lisaväärtus on väärt kümneid miljardeid.

    Tänavu viiendat aastat teoks saanud Eduka Eesti arvamuskonkursi raames avaldas Äripäev 60 arvamuslugu. Äripäeva partnerid konkursi korraldamisel olid Tallinna Kaubamaja, Danske Bank, ACE Logistics, Silberauto, Eesti Gaasi ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor.

    „Laineste toob arusaamatu näite, et kuna Skype, Uber või Paypal on “äpid“, siis on sedalaadi projektid kuidagi alaväärsemad ja nende edu lihtsalt õnne küsimus,“ selgitab Tamkivi.  „Ta unustab, et nende firmade domineeritavad telekommunikatsioonitööstus, transport ja finantsvahendus on kõik maailma tähtsamad tööstusharud – ja hoopis see on põhjus, miks tuhanded firmad sinna läbi murda üritavad.“
    „Jaak Laineste kirjutab huvitavalt ja päris probleemist,“ tunnistab Nortali juhatuse esimees Priit Alamäe, kes võttis eelmise hooaja konkursi peavõidu. „Samas ei kritiseeriks ma neid n-ö äpitegijaid, kes suudavad muu maailma jaoks võõraste või imelike ideede realiseerimiseks raha tõsta,“ arutleb Alamäe. „Senikaua kui leidub kapitali, mis on valmis inimeste eneseotsinguid finantseerima, tuleb see tänuga vastu võtta. Ja Eestis on õnneks piisavalt palju tehnoloogiaettevõtteid, kes lahendavad päris probleeme ning teevad seda maailmatasemel.“
    Maale tööle!
    Teise koha pälvisid filosoofiaõppejõud Eik Hermann ja kindlustusdirektor Lauri Tõnise ettepanekuga rajada maakohtadesse kaugtöökeskused: töö iseloom on muutunud ja maal ei pea enam ammugi ainult „maatööd“ tegema, kuid kõigile ei pruugi ka kodus töötamine sobida. „Ettepanek rajada tühjaks jäävatesse vallamajadesse kaugtöökeskused on hea mõte,“ leiab mikroettevõtja Maire Forsel. „Eestis on tegelikult tugistruktuur selliste keskuste loomiseks juba olemas – MTÜ Targa Töö Ühing, mille eestvedaja Kadri Seeder on aastaid kaugtööd propageerinud, ja ka kaugtöökeskusi on selle ühingu eestvedamisel Eestisse loodud päris mitu.“
    Forsel ise eelistab ikka kodus töötada, sest on nii palju efektiivsem. „Aga nende jaoks, kes vajaksid rohkem sotsiaalset suhtlemist, on kaugtööd kindlasti taolises keskuses parem teha,“ on ta kindel. Forsel teab, et paljudki targad ja endaga hästi toime tulevad inimesed unistavad maale kolimisest, aga ei saa seda teha, et tööandja ei usalda kaugtöötajaid. „Loodan, et see muutub,“ sõnab Forsel. „Mina loodan küll väga, et Maaelu 2:0 võiks olla meie uus Skype – midagi, mille järgi meid, eestlasi, tuntakse.“
    Riigihalduse ministeri Mihhail Korbi (Keskerakond) sõnul on Hermanni ja Tõnise ideel jumet, kuid alustada tuleks väiksemas mahus ja nii-öelda pilootprojektiga. „On keeruline ette kujutada, et sellised kohad on igas omavalitsuses,“ sõnab ta. Siiski ütleb ta endal olevat hea meel sellise idee üle. „Kui maakondades on rohkem riigiasutuste töökohti, tähendab see väljaspool pealinna omavalitsustele rohkem elanikke ning suuremaid maksulaekumisi ja rohkem riiki kohapeal.“
    Endine riigihalduse ministri Arto Aasa (Reformierakond) sõnul on Hermanni-Tõnise idee mõistlik ja usutavalt argumenteeritud. „Kaugtöökohtade loomine oli ka minu kui riigihalduse ministri üks prioriteete, mida aga paraku uue valitsuse tööplaanist hetkel enam ei leia,“ lausub ta. „Suurte asutuste pealinnast jõuga välja surumise asemel peaks valitsus pingutama kaugtöökohtade loomisel Tallinnast eemal. Füüsiliselt on selleks suurepärased võimalused nii tühjaks jäävates vallamajades kui maavalitsuse hoonetes.“
    Sularaha alternatiiv on hea
    Kolmanda koha võitis varemgi Eduka Eesti arvamuskonkursil auhinda vastu võtta saanud ärirahanduse magistrant Priit Pekarev digitaalse sularaha kasutuselevõtu ideega, mis peaks e-Eesti maailmakaardile lennutama.
    Eduka Eesti konkurssi igal aastal huviga jälgiv finantsinspektsiooni peadirektor Kilvar Kessler pooldab vaba konkurentsi. „Juhul, kui lisaks olemasolevale sularahale, makseteenustele, e-rahale ja nende kõrval olevale krüptorahale on ruumi veel digitaalsele sularahale, siis on see vahva,“ teatab ta. „Riik peaks ühte või teist maksevahendit eriliselt propageerima. Riigil tuleb õigusnormide ja (järelevalve)institutsioonide tegevusega toetada, et maksesüsteem toimiks korra- ja õiguspäraselt, mõistliku ettemääratavuse ja kindlusega.“ Kessler lisab, et maksevahendite paljusus ja konkurents võimaldab riske hajutada.
    Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm on Äripäeva veergudel möönnud sularaha vähendamise vajadust. „Sularaha kõige kallim maksevahend ja sularahaga kaasnevad riskid,“ on Talihärm öelnud. Pekarevi arvamust, et digitaalne sularaha võimaldaks likvideerida varimajandust ja vähendaks ümbrikupalga maksmist ja käibemaksupettusi, ta ei jaga.
    Circle K Eesti peadirektor Kai Realo on Pekarevi idee kohta öelnud, et ilmselt oleks sularahavaba maailm iga kaupmehe unistus. Siiski on maailma, kus sularahal kohta pole, tema meelest keeruline ette kujutada, aga alternatiivide tekkimine müntidele ja kupüüridele on hea.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.