Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik teenis ja kulutas eelmise aastaga võrreldes vähem

    Rahandusminister Sven Sester sügisel riigieelarve hääletusel riigikogus.Foto: Andras Kralla

    Rahandusministeeriumi andmetel olid riigi tulud jaanuaris 739,8 miljonit eurot ehk 55,4 miljonit eurot väiksemad kui aasta tagasi. Kuludeks suunati 635,9 miljonit eurot ehk 9,8 miljonit eurot vähem kui mullu jaanuaris.

    Kogutudmaksutulud koos edasiantavate maksudega moodustasid jaanuaris ligikaudu 96 protsenti kõikidest laekunud riigi tuludest. Maksu- ja tolliamet kogus jaanuaris maksudena 709,6 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot ehk 0,7 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Detsembris vähenenud riigi ja erasektori jaotatud kasumite kahanemise tõttu vähenes juriidilise isiku tulumaksu summa.
    Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 211 miljonit eurot ja käibemaksu 151,1 miljonit eurot. Edasiantavate maksude summa oli kokku 114,4 miljonit eurot, mida on 8,7 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti rohkem kui möödunud aasta jaanuaris.
    Mittemaksulisi tulusid sai riik jaanuaris 30,2 miljonit eurot, millest kaupu ja teenuseid müüdi 14,8 miljoni euro ulatuses, Euroopa Liidu ja teisi toetusi laekus 8 miljonit eurot ning muid tulusid fikseeriti 7,5 miljoni euro ulatuses.
    Vähenesid tööjõukulud, kasvasid majandamiskulud
    Kuludeks kasutati jaanuaris 635,9 miljoniteurot ehk 1,5 protsenti vähem kui mullu. Vähenesid antud toetused, finantskulud ja muud kulud. Seevastu tööjõu- ja majandamiskulud ning investeeringud kasvasid.
    Tööjõu- ja majandamiskulude maht jaanuaris oli möödunud aasta kuludest 12,1 miljoni euro võrra suurem majandamiskulude kasvu tõttu. Tööjõukulud vähenesid 5,5 miljoni euro võrra. Samal ajal majandamiskulude maht kasvas 17,5 miljonit eurot seoses suuremahulise erivarustuse soetusega.
    Investeeringute maht kasvas järsult
    Investeeringuteks suunati jaanuaris 19,1 miljonit eurot, sh riigiasutused investeerisid ise 7,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 12 miljoni euro ulatuses. Investeeringute kogumaht suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 42,8 protsenti.
    Välistoetustesttehti jaanuaris tegevusi 7,6 miljoni euro eest. Aasta alguses on kõige kiiremini tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on 2014.–2020. aasta perioodi tegevuste elluviimise ja vahendite kasutusega jõudnud ka teiste ministeeriumitega võrreldes kaugemale.
    Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
    Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas jaanuari lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 873,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,6 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta jaanuari lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 6,8 miljoni euro võrra ehk 0,5 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 4,4 miljonit eurot, ulatudes 20,7 miljoni euroni.
    Jaanuari lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,38 protsenti SKPst ehk 83,8 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli 76,1 miljoni euroga ülejäägis ja kohalike omavalitsuste koondeelarve ülejääk ulatus 17,6 miljoni euroni. Sotsiaalkindlustusfondide eelarve seevastu oli jaanuari lõpus puudujäägis 9,9 miljoni euroga.
     
    Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel, samas kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine. Eelnevast tulenevalt võib kuises võrdluses eelmise perioodiga esineda suuri erinevusi eelkõige aasta alguses. 2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad kinnitatud riigieelarve seaduses.
    Tekkepõhise eelarvestamise metoodika puhul kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodil, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Maksutulude puhul lähtutakse statistikaameti tekkepõhise arvestamise metoodikast. Selle kohaselt arvestatakse sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiiside laekumist ühekuulise nihkega (nt veebruari kassapõhine laekumine on jaanuari tekkepõhine laekumine). Teiste maksude puhul võrdub tekkepõhine laekumine kassapõhisega. Kassapõhise eelarvestamise metoodika puhul kajastatakse kõik kulud sellel perioodil, kui tehingu eest makstakse või tulu laekub.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.