Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotis, aga Mercedes-Maybachiga

    Pankrotis ärimees Kristian Kesner on pankadele võlgu üle miljoni euro, kuid sõidab ringi oma ema firma poolt liisingusse võetud Mercedes-Maybachiga, elab ema firmale kuuluvas häärberis ja on teeninud võlausaldajate eest varjatud tulu - see tõstatab ilmekalt küsimuse võlgadest vabastamise menetluse kitsaskohtadest.

    Kui on teada, et võlgnik oma vara ikka varjab, siis saab kohus võlausaldaja taotlusel lõpetada võlgadest vabastamise menetluse.

    Indrek Lepsoo,
    pankrotihaldur
    Kesneri võlgadest vabastamise menetlus algatati veebruaris 2014, tema pankrot kuulutati seejuures välja juba 2011. aastal. Võlgadest vabastamise menetlus on üldjuhul viis aastat kestev periood, kus võlgnik peaks otse või läbi usaldusisiku tasuma suurema osa oma töö- või ettevõtlustulust võlausaldajatele. Pärast seda võib kohus otsustada, et isik vabastatakse veel üles jäänud kohustustest.
    Kesneri usaldusisikuks määrati Vitali Jaroševitš, kes oli siis Kesneri parem käsi ja variisik. Jaroševitš ütles nüüd Äripäevale, et tema vahendusel pole Kesner sentigi oma võlgu tasunud. Nüüdseks on Jaroševitš usaldusisiku rollist värskelt, veidi enam kui kuu tagasi enda palvel vabastatud, kuna ta ei suhtle enda sõnul juba mõnda aega Kesneriga.
    Küsimusele, kas pangad selle umbes kolme aasta jooksul, mil Jaroševitš usaldusisik oli, temalt küsisid, miks Kesnerilt midagi ei laeku, vastas Jaroševitš, et korra Danske pank küsis, sest mullu sai Kesner ühest ettevõttest lühikest aega ametlikult tasu. Pärast panga aktiviseerumist tasus Kesner Jaroševitši sõnul ka väikese summa otse võlausaldajatele.

    Võlgadest vabastamise menetlus

    Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

    Menetlus kestab üldjuhul viis aastat, pärast mida otsustab kohus tema täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 

    Menetluse ajal on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

    Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

    Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Töösuhtest või ettevõtlusest saadud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

    Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

    Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud usaldusisikule üle andma poole.

    Allikas: Pankrotiseadus

    Võlgadest vabastamise menetlusse minnes oli Kesneril täitmata kohustusi Swedbanki, Versobanki, Danske Banki ja SEB ees kokku ligi 1,3 miljoni euro ulatuses. Enim on Kesner võlgu Swedbankile – üle miljoni euro. Võlgadesse sattus Kesner pärast vastu taevast lennanud räpakat kinnisvaraäri. Äripäev kirjutas Kesneri pankrotistumise ajal, et mustkunstniku osavusega suutis ta oma äripartneri miljonid kroonid "ära kaotada" ja osa sellest rahast võis jõuda Kesneri toonaste äripartnerite, vendade Siim ja Sulev Seppiku firmasse.
    1100füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust oli eelmise aasta lõpu seisuga maakohtutes käimas.
    Luksusliku elustiiliga võlgnik
    Samal ajal, kui Kesner on vilistanud võlausaldajate ees kohustuste täitmisele, on tema elustiil püsinud pehmelt öeldes luksuslik. Ta sõidab musta Mercedes-Maybachiga, mille sissemakse Äripäeva andmetel oli 64 000 eurot ja igakuine liisingumakse suurusjärgus 2000 eurot. Autot liisib Äripäevale teadaolevalt Silberautolt ettevõte OÜ DirectCom, mille emafirma Active Green OÜ kuulub Kesneri 70aastasele emale Irina Škoda-Järvile. DirectComi juhatuse liige on aga Kesneri väidetav poolvend Hando Hanschmidt, kes on süüdi mõistetud ulatuslikus maksupettuses.
    Mercedes Maybach, millega sõidab Kristian Kesner ja mida liisib tema 70aastase ema omanduses olev OÜ.Foto: Erakogu
    Kesner elab Viimsi vallas Haabneemes. Tema kodu ümbritseb läbipaistmatu aed, mille taga lõriseb vähemalt kaks suurt koera. Väravast siseneda pole võimalik ja maja küljes paistab mitu turvakaamerat. Ka see maja kuulub juba mainitud Kesneri ema ettevõttele Active Green OÜ. 2015. aasta lõpus asutatud ettevõttel pole veel majandusaasta aruandeid, ettevõte on registreeritud Metro Plazasse, kus asub tänini Kesneri ja tema abiliste kontor. Rohkem omandusi ettevõtetes Kesneri eakal emal pole.
    Kurioosne on, et Kesneri Haabneemes asuv kodu, viie magamistoaga kahekordne maja, müüdi Kesneri pankrotimenetluse ajal täitemenetluse korras Marfin Panga nõudel maha. See toimus 2012. aastal. Eelnevalt hinnati kuid kestnud müügikatsete jooksul maja kõvasti alla, kuni lõpuks ostis maja meile juba tuttava Vitali Jaroševitši (Kesneri varasem variisik ja endine usaldusisik võlgadest vabastamise menetluses) nimel olnud osaühing. Aga ka müüja rollis oli Jaroševitšile kuulunud OÜ, maja polnud ametlikult Kesneri omandis. Sisuliselt jäi aga maja ikka Kesnerile, kelle suhtes pankrotimenetlus lõpetati 2014. aasta alguses raugemisega, kuna mees oli pealtnäha varatu. Kesneri ema ettevõtte nimele liikus maja mullu märtsis.
    Kesneri toonane pankrotihaldur Indrek Lepsoo kommenteeris, et pankrotiavalduse esitamise ajaks oli kogu Kesnerile endale kuulunud kinnisvara, sh ühisvara, müüdud. "Enampakkumisel võivad osaleda kõik ning müügist laekunud summad läksid siis hüpoteegipidajatest võlausaldajatele," sõnas ta.
    Kristian Kesneri Haabneeme kodu, mis kuulub tema 70aastase ema omanduses olevale OÜle.Foto: Erik Prozes

    Millisena näitas Kesner end pankroti väljakuulutamisel?

    Kesneri pankrot kuulutati välja juunis 2011. Pankroti väljakuulutamisel puudusid Kesneril kohtumääruse kohaselt rahalised vahendid tema arvelduskontodel, samuti puudus muu realiseeritav vara. Paar ettevõtet, mille osad Kesnerile ametlikult kuulusid, olid sundlõpetatud.

    Kesner oli töötu, seega puudusid ka töötasu laekumised. Kesnerile kuulunud kinnisasjad võõrandati enne tema pankroti väljakuulutamist (kuigi tema maja liikus ta endaga seotud isikule – toim) täitemenetluses või hüpoteegipidaja nõusolekul.

    Allikas: kohtumäärus, millega algatati Kesneri võlgadest vabastamise menetlus

    Kiirlaenufirma kattis Kesneri kulusid
    Kesneri kasutatavad hüved on tähelepanu alla kerkinud seoses temaga seotud kiirlaenuäri MiniCredit pankrotimenetlusega. Äripäev on kirjutanud, et MiniCreditist viidi sularahas välja miljoneid eurosid, mille edasine teekond on seni teadmata. On selgunud, et ettevõttes tõmbas niite just Kesner, kuigi ametlikult ta laenufirma palgal või omanike seas polnud.
    „MiniCrediti töötajatelt ja seotud isikutelt saadud selgituste ning kogutud tõendite põhjalt näib, et Kesner on saanud otseselt MiniCreditilt või läbi variisikute hüvesid ja varalist kasu. Näiteks on ta reisinud erinevatesse riikidesse, mille kulusid on MiniCredit tema eest kandnud. Samuti on Kesner kasutanud MiniCrediti pangakaarti ettevõttega mitteseotud kulude jaoks,“ rääkis MiniCrediti pankrotimenetlusega tegelev Cavere Õigusbüroo jurist Kerli Kaasik.
    „MiniCrediti endine juhatuse liige Vitali Jaroševitš on haldurile öelnud, et pärast 2015. aasta jaanuaris toimunud kogu grupi (MiniCrediti Eesti, Läti ja Poola äri) müügitehingut sai Kesner 50% äri omanikuks. Teine omanik oli tehingu järel lätlane Rolands Petersons,“ märkis Kaasik. Tehing toimus ajal, mil Kesner pidanuks oma sissetulekutest võlgu teenindama. Samas oli ta MiniCreditiga arvatavalt seotud kogu aeg, alates selle asutamisest 2008. aasta lõpus.   
    Võlgadest vabastamise kitsaskohad
    Kesneri elustiil ja varjatud tulud tõstatavad õigustatud küsimuse võlgadest vabastamise menetluse kitsaskohtadest. Jurist Kaasiku sõnul on MiniCrediti pankrotitoimkond edastanud Kesneri tegeliku varalise olukorra kohta infot ka viimase võlausaldajatele. Pangad ise aga ei saa teemat ja oma võimalikke tegevusi kommenteerida, viidates pangasaladusele.
    Kesneri omaaegne pankrotihaldur Lepsoo kommenteeris, et tema volitused Kesneri pankrotihaldurina lõppesid juba kolm aastat tagasi ning ta pole Kesneriga pärast seda suhelnud. „Eks see on kindlasti probleem, et võlgniku usaldusisikuks saab tihti isik, kes seisab tõenäoliselt eelkõige võlgniku, mitte võlausaldajate huvide eest,“ sõnas Lepsoo.
    Ta lisas, et mis puudutab võlgadest vabastamise menetluse kestel võlgniku elustiili, siis siin on ka võlausaldajatel oluline roll täita ning kontrollida, kas võlgnik ja usaldusisik täidavad oma kohustusi või mitte. „Kui on teada, et võlgnik oma vara ikka varjab, siis saab kohus võlausaldaja taotlusel lõpetada võlgadest vabastamise menetluse,“ ütles Lepsoo.

    Kohus võib nõuete rahuldamise perioodi pikendada

    Kui pankrotistunud inimene on oma vara kantinud kolmandatele isikutele, siis tuleb see probleem ära lahendada kohustusest vabastamise menetlusele eelneva pankrotimenetluse käigus. Nimelt on pankrotimenetluses võimalik vara, mis on võlausaldajate kahjustamise eesmärgil antud kolmandatele isikutele, tagasi võita, et see siis võõrandada ja saadud tulemi arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.

    Kohustusest vabastamise menetluse ajaks ei peaks võlgnikul enam mingit sellist vara olema. Peamine vara on töötasu ning kui seda makstakse isikule mustalt, siis peaks pöörduma maksu- ja tolliameti poole, kes saaks vajaliku uurimise läbi viia.

    Lisaks saab kohus inimese kohustusest vabastamise otsuse tegemisel kaaluda, kas inimene on ikka piisavalt panustanud võlausaldajatele oma võla tagasimaksmiseks, mistõttu on võimalik, et kohus näiteks pikendab võlausaldajate nõuete rahuldamise perioodi, kui ta ei ole veendunud, et inimene on käitunud piisava vastutustundega võlausaldajatele nõuete tasumisel.

    Praegu on justiitsministeeriumil töös maksejõuetusõiguse revisjon, mis kõige muu hulgas hõlmab ka kohustusest vabastamise menetluse ülevaatamist ja võimalike probleemide kõrvaldamist.

    Indrek Niklus
    Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
     
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.