Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuline lahutus kinnisvaraäris

    Üksteist suurt kinnisvarafirmat otsustasid lõpetada enda kuulutuste kuvamise portaalis kv.ee, tuues põhjuseks usalduse kaotamise ning kuni 400% hinnatõusu. Portaali juhi sõnul muudeti hinnamudelit aga ettevõtetele võrdsemate tingimuste loomise huvides.

    „KV-poolne ilma igasuguse etteteatamiseta kuni 400% hinnatõus paneb kaotama igasuguse usalduse partneri suhtes,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman, kelle sõnutsi võtavad koostöö lõpetavad kinnisvarafirmad endaga lahkudes kaasa 15 000 kuulutust. See tähendab, et Eesti Meediale kuuluv KV kaotab üleöö kogukuulutuste arvust üle kolmandiku.
    „Me küll lootsime, et seda ei juhtu, kuid oskasime seda käiku ette näha,“ sõnas kinnisvaraportaali kv.ee juht Tarvo Teslon, kelle sõnutsi aga ei vasta Soomani jutt tõele. Tema kinnitusel teavitas portaal kinnisvarafirmasid muutuvast hinnapoliitikast poolteist kuud ette.
    Samuti ei nõustu Teslon Soomani välja käidud numbritega – tema teada lahkub portaalist kaheksa ettevõtet 12 000 kuulutusega. Samuti sõnas Teslon kuulutuste arvu kommenteerides, et kuna kv.ee-s ei olnud kuulutuste lisamise limiiti ning üht objekti müüvad sageli mitme firma maaklerid, on kaduvatest kuulutustest unikaalsed umbkaudu pooled.
    Valuline lahutus
    Soomani sõnul on tegu teise korraga, kui KV üritab äkiliselt hinnastamist muuta. „2014 tegid nad samasuguse katse. Toona jõudsid kinnisvarafirmad kv-ga konsensusele, et ka nende ärimudel sõltub pakkumiste mahust ning meile on omakorda kv kasulik. Otsustasime, et elame sõpradena edasi. Tundub, et need kokkulepped täna enam ei kehti. Kui ühe korra juhtub, hääkene küll. Kui teist korda juhtub, siis kaob usaldus lihtsalt ära,“ illustreeris Sooman, miks suurfirmad otsustasid koostööst loobuda.

    Äripäev on kuulnud mitmest allikast, et lahkunud ettevõtted kaaluvad kas ise luua või ära osta mõne juba turul tegutseva väiksema portaali. Tesloni arvates turul ruumi ei ole. „Ei usu. See ei ole lihtsalt võimalik,“ arvas ta, viidates sellele, et ka varem on olnud turul palju üritajaid, kuid kui 2000. aastal hoo sisse saanud City24 kõrvale jätta, ei ole ühelgi neist õnnestunud pikemat aega pinnale jääda.

    Sooman võrdles kindlustusfirmade arusaama pikaajalisest koostöösuhtest abieluga. „Kui sul on suhtes ootused paika pandud, siis sa ei saa ühel päeval hakata hinnastama, et toidutegemine maksab 50 eurot, särgi triikimine 10 eurot ning kui musi tahad, pead veel 5 eurot peale maksma,“ rääkis ta, viidates, et kinnisvarafirmade ja kv.ee vahel on aastaid kehtinud konkreetne paketiloogika.
    „Täna see pakett lõhuti ja tükeldati ning paketielemendid hinnastati eraldi ära. See loobki väga jõhkra hinnatõusu,“ möönis ta ja lisas, et enim on uuest mudelist kaotada just suurematel firmadel, kuna neil on suuremad mahud. „Vahet pole, kas seal on kaks või neli kuulutust. Tööd on KV-l nendega täpselt sama vähe. Tehti lihtsalt retooriline trikk,“ sõnas Sooman.
    Teslon möönab, et hinnatõus võibki näida suur, kuid seda seetõttu, et KV lõpetas osaliselt tasuta teenuse pakkumise. „Meie hinnamudel on selline, et küsime teenustasu maaklerikonto eest. Enne küsisime raha kuni kümne maaklerikonto eest ning edasised kontod olid tasuta,“ selgitas Teslon, kelle sõnul valitses tänaseni olukord, kus kümne maakleriga firma maksis teenuse eest sama palju kui saja maakleriga ettevõte. „Konto hind jäi samaks, lihtsalt kõigi eest pidi maksma hakkama,“ lisas ta.
    Samuti pandi limiit Tesloni sõnul kuulutuste arvule. „Tegime seda seetõttu, et ühe objekti kohta lisati liiga palju kuulutusi, et rohkem silma paista, mis omakorda tähendab, et inimene nägi KVd sirvides ühte ja sama kuulutust mitu korda,“ selgitas ta.
    Hetkeseisuga küsib KV ühe kuulutuse pealt 98 senti kuus. „Seda ei ole kuskilt otsast väga palju. Maakleribürood võtavad tehingutelt 4-5% vahendustasu. Näiteks 100 000eurone korter on juba küllaktki keskmine hinnaklass ehk maakleritasu moodustab sellest 4000-5000 eurot. Selline korter müüakse ära 2-3 kuuga ja KV-le kuluv raha korteri kohta on ilma ühegi lisateenuseta 2-3 eurot. Kas seda on ühe kuulutuse kohta liiga palju küsida?“ avas Teslon hinnapoliitika tagamaid.
    Kannatajate ring suurem
    Äritüli on loonud olukorra, mille tõttu jäävad tuhanded kuulutused homsest huviliste silmade eest varju. Soomani sõnul annavad kinnisvarafirmad esmaspäeval teada, kuhu koduta jäänud kuulutused üles pannakse. „15 000 pakkumist liiguvad kas uuele või mõnele olemasolevale platvormile. Kuulutused ei jää ripakile,“ kinnitas Sooman, lisades et keegi boikoti pärast kannatama ei pea.
    Tesloni sõnul aga kannatavad boikoti tõttu suuresti kv.ee-st välja tõmbuvate ettevõtete maaklerid ning nende kliendid. „Täna on maaklerid lubanud klientidele, et nende kuulutused on üleval Eesti suurimates kinnisvaraportaalides, tõenäoliselt kahes, milleks on KV ja City24. Homsest osade inimeste kuulutusi KVs enam ei ole. Ehk siis petta saavad maaklerite kliendid,“ sõnas Teslon.
    Küsimusele, kas lepitamiseks kompromissi ei saanud leida, vastas Teslon, et pärast uue hinnamudeli kohta teate saatmist hakkas portaal ka kinnisvarafirmadega telefonitsi kokku leppima kohtumisi, et asja arutada. „Kui me alguses saime isegi osade firmadega aja kokku lepitud, siis paari päeva jooksul loobusid kõik ettevõtted meiega suhtlemast. Me ei saanudki nendega ühe laua taha. Olime liiga erinevatel seisukohtadel. Ust me aga kinni ei löönud. See on jätkuvalt avatud ja oleme alati avatud asju arutama,“ sõnas ta.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.