Hollandlane ärgitab eestlasi töörõõmu otsima

Artikkel

- Uudised
- Triin Adamson, kaasautor
- 4. aprill 2017 kell 9:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hollandlane ärgitab eestlasi töörõõmu otsima
Hollandlasest ettevõtja Klaas-Jan Reincke arendas koostöös Tartu Ülikooli teaduritega välja mudeli, mis teeb töö haaravaks kogemuseks. Nüüd asutakse vallutama Kesk-Euroopa turgu.
tekst:Aetakse taga suuremat tõhusust ja uusi kliente, kuigi tegelikult algab kõik ettevõtte enda sisekliimast ning töötajate motivatsioonist tööd teha.
nimi:Klaas-Jan Reincke,
amet:ettevõtja
Klaas-Jan Reincke kolis Eestisse 14 aastat tagasi. Ajendiks oli kohtumine eestlannaga, kellest sai tema abikaasa, ning võimalus asuda Eestisse tööle seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. “Otsus Eestisse kolida oli väga lihtne, see-eest elamisloa taotlemine polnud pooltki nii lihtne, kuid see oli tingitud pigem enda oskamatusest või süvenematusest,” kirjeldas Reincke tollast kogemust.
Kuigi alguses suhtles Reincke kodus ja tööl inglise keeles, räägib ta praegu ladusat eesti keelt. Reincke sõnul oli keele õppimine küllaltki keeruline, kuid asi liikus paremuse poole pärast otsust, et nüüdsest üritab ta suhelda nii koduste kui ka kolleegidega vaid eesti keeles. “Kõige keerulisem oli tööl kolleege veenda, et nad suhtleks minuga eesti keeles, kuna nemad soovisid ju samal ajal harjutada oma inglise keelt,” selgitas Reincke. Eesti keeles tööl vabalt suhtlema õppimine võttis aastakese.
Rahvus: hollandlane
Vanus: 45
Perekonnaseis: abielus, kolm last
Elanud Eestis: alates aastast 2002
Asutas ettevõtte Vivic aastal 2014
Eestis elades juhtis Reincke aastaid Euroopa Liidu asjadega tegelevat konsultatsioonifirmat, kuni kannatus bürokraatia tõttu lõplikult katkes. Uue ettevõtte asutamise idee tekkis töö käigus. Ta on üle 20 aasta analüüsinud kõiksugu organisatsioone rohkem kui kahes tosinas riigis ning näinud, kuidas paljud jäävad hätta oma inimeste motiveerimisel ning hoopis raiskavad nende energiat.
Avastusega teadlaste jutule
“Hakkasin aru saama, et juhtimismudelite kasutamine eduka töö tagamiseks ei loe niivõrd palju, kui seni arvatud. Erinevad ettevõtted, kes kasutasid samu juhtimismudeleid, saavutasid erinevaid tulemusi, seega tuli erinevus kusagilt mujalt. Leidsin, et juhtimismudelist olulisem oli see, kuidas meeskond või organisatsioon suutis energiat, särtsu ja entusiasmi esile kutsuda,” lausus Reincke.
Oma avastust soovis Reincke teaduslikult edasi uurida, mistõttu võttis ta ühendust Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teaduritega ning leidis dotsendi, kes juhendas lõputööd, mis keskendus inimeste voole. “Voog tähendab siinkohal täielikku ja hasartset keskendumist ühele väljakutsuvale tegevusele,” kirjeldas Reincke.
Koos Tartu Ülikooli teadlastega taotleti 2014. aastal EASist rahastust innovatsiooniprojektile, mille eesmärk oli töötada välja voomudel ning selle mõõtmistehnikad. Aastase projekti käigus avastati, et töötajates tekkinud voog on hea kogemuse tunnus, kuid hea kogemuse loomiseks on peale psühholoogia veel midagi vaja.
“Me pidime omandama kogemuste kujundamise kunsti ehk disaini. Voog kui hea kogemuse mõõdik on endiselt oluline tööriist, kuid veelgi tähtsam oli õppida, kuidas disainida tööd nii, et inimeses tekiks oodatud voog,” nentis Reincke. Teaduse ja disaini sulandumisel sündis töödisaini labor Vivic.
“Tööd on võimalik kujundada töötajale haaravaks kogemuseks, mille kvaliteet on teaduslikult mõõdetav. Seejuures on haaravasse kogemusse investeerimine tulus, sest inimesed töötavad suurema pühendumise, keskendumise ja entusiasmiga,” lausus Reincke, olles veendunud, et kaasaegne juht mõistab, et haarava töö pakkumine peaks olema organisatsioonis prioriteet.
Töötajatest hoolitakse valede vahenditega
Reincke hakkas korraldama koolitusi, kuidas muuta töökogemus paremaks. Huvi koolituste vastu oli suur, kuid keerulisemaid projekte, mis vajasid voo ja haaratuse mõõtmist ja töö ümberkujundamist, oli vähe. “Meie kontseptsioon on Eesti jaoks liiga uus. Töö ja disain pole kuigi tavapärane kooslus, mistõttu ei ole see paljude juhtide jaoks ka igapäevamure. Nad ei tule selle peale, et küllaltki lihtsate meetoditega on võimalik muuta töötajate igapäevatöö paremaks,” kirjeldas Reincke.
Reincke on veendunud, et juhid teevad suure vea, kui töötajate heaolu eiratakse. “See on meie arvates kinni mõtlemises. Aetakse taga suuremat tõhusust ja uusi kliente, kuigi tegelikult algab kõik ettevõtte enda sisekliimast ning töötajate motivatsioonist tööd teha,” tõdes Reincke.
Kuigi Reincke on just Eestis ettevõttele jalad alla saanud, lahkub ta peagi perega Eestist nii ärilistel kui isiklikel põhjustel.
Äriline põhjus lasub ettevõtte iseloomus. “Tegelikult üsna algusest peale teadsime, et Eestis ei ole meie jaoks turgu. Siin on hea asju arendada, targad inimesed nii teaduse kui IT poolel, kuid turg on ikkagi mujal,” selgitas Reincke. Arvestuslikult on nad Eestis kokku lugenud 50-100 potentsiaalset klienti, mida on ilmselgelt liiga vähe.
Oma ettevõtmisega jätkab Reincke Hollandis, kust on väga lihtne siseneda ka Saksamaa ja Inglismaa turule. Siiski ei tähenda see seda, et Eestis igasugune tegevus täielikult ära lõpetatakse. “Meil jääb siia tegutsema üks inimene. Ise hakkan käima Eestis samuti üsna regulaarselt, kuna mulle meeldib siin tegutseda ja esineda,” lausus Reincke.
Loe ka siit, kuidas soovitab Reincke töötajaid motiveerida.
nimi:Andero Uusberg
amet:Stanfordi Ülikooli järeldoktor
tekst:Töötaja heaolu pole Eestis veel oluline
Mu esmane pilk Klaas-Janile ei erinenud oluliselt praegusest. Mulle meeldib jätkuvalt, kuidas ta mõtleb inimestest ja organisatsioonidest. Meil on sageli huvitavad mõttevahetused, kus kohtuvad tema majandusteaduslik haridus ja mõtestatud kogemus ning minu psühholoogiateaduslik haridus.
Mis muudab ühe konkreetse tegevuse – olgu selleks koosoleku ettevalmistamine või seina värvimine – haaravaks? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb analüüsida nii inimest kui ka tema olukorda natuke lähemalt – miks inimene seda ülesannet teeb, mida see temalt nõuab, milliseid oskusi ja abivahendeid ta kasutada saab jpm. Et analüüsi süstematiseerida, võtsime appi vooseisundi idee, millega tähistatakse psühholoogias sisemiselt motiveeritud täieliku süvenemise seisundit, mida inimesed sageli kogevad oma hobidega tegeledes.
Paljude Eesti organisatsioonide kultuur ei paiguta inimeste heaolu veel kuigi kõrgele pulgale väärtuste hierarhias. Sageli nähakse, et heaolu väärtustamine peab tulema tulu, efektiivsuse, konkurentsieelise jms arvel. Vahel see ilmselt nii ongi, kuid mitte enamasti. Haaratus ja hooseisund iseloomustavad inimesi, kes naudivad töö tegemist ja seetõttu on ka tulemuslikumad.
Muserdunud müügiinimese uuestisünd
Tööstustehnikat ja -seadmeid müüv ettevõte Aircom pöördus Reincke poole murega, et kogenud müügiinimene ei ole viimastel aastatel olnud enam niivõrd võimekas kui varem.
“Müügiinimesel olid oskused ning silmapaistev kogemustepagas, kuid viimasel aastal oli toimunud justkui taandareng. Ettevõtte juhi sõnul oli ta proovinud olukorra lahendamiseks juba pea kõike – boonuseid, väliskomandeeringuid jms –, kuid mitte miski ei töötanud,” kirjeldas Reincke.
Aircomi tegevjuhi Raul Lilienbergi sõnul jõudis ta Klaas-Jan Reinckeni ühel koolitusel, kus kõneletu puudutas teda. “Kui varasemalt oli koolitustel töötajate motiveerimiseks räägitud peamiselt tulemustasu maksmisest, siis Klaas-Jan tõi välja, et andekate inimeste puhul võib tulemustasu asja tuksi keerata ning tähelepanu tuleks pöörata hoopiski heale töökeskkonnale,” lausus Lilienberg.
Vivic tegi Aricomi müügiinimesele vooanalüüsi, millest selgus, et töötajal oli raske keskenduda, kuna tema ametilaud asus müügisaalis, kus pidevalt uksest sisse astuvad kliendid katkestasid tema töö. Lisaks olid segavaks faktoriks kliendid, kes soovisid ühte kindlat lahendust, tekitades sellega suurt stressi, või kliendid, kelle rutiinsetele küsimustele vastamine ei tekitanud enam põnevust.
Mitu tööd kukil
Lilienbergi sõnul on tänapäeva kontoris väga keeruline tekitada head töökeskkonda, sest samal ajal peab töötaja teenindama klienti, vastama telefonile ja töötama mõne keerukama projekti kallal. “Niiviisi on töövoog pidevalt rikutud ja tegemata jäänud töö aina kuhjub, kuna päevasel ajal ei jõuta sellega tegeleda ja ka õhtuti ei saa sundida kedagi kauem tööl olema,” selgitas Lilienberg.
Lahendusena tegi Vivic kõigepealt ettepaneku füüsilise töökoha ümberkujundamiseks eesmärgiga lubada töötajal teha keskendumist vajavat tööd paindlikult ka väljaspool kontorit. Samuti muudeti ära töögraafik, kus töötaja võis kalendris broneerida aja keskendumist nõudvate tegevuste täitmiseks ega pidanud kliente müügisaalis teenindama.
Väike veider võistlus
Kolmanda aspektina võeti appi müügi-coach raskete klientidega tegelemiseks ning viimasena lisati võistlusmoment väliskomandeeringutele, kus võisteldakse otsese juhiga näiteks selles, kes kogub tunni jooksul messilt rohkem visiitkaarte.
“Väikesed väljakutsed rutiinsetes tegevustes toovad tagasi entusiasmi ja elurõõmu. Juba paar kuud hiljem oli muserdanud müügiinimene justkui uuesti sündinud,” rääkis Reincke.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tulevikutehnoloogia
Hetkel kuum