Statistika näitab Ida-Virumaal tagasilööki

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 11. aprill 2017 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statistika näitab Ida-Virumaal tagasilööki
Kuigi töökohtade loomise toetus on aidanud palgata sadu uusi töötajaid, on Ida-Virumaal töötuid arvuliselt taas sama palju kui pärast suurkoondamisi.
„Tegelikult töötus kasvab ju kõikides maakondades tänu töövõimereformile,“ selgitas töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, miks on maakonnas töötuid taas ligi 7200, kui näiteks septembris oli see arv tuhande võrra väiksem.
Töövõimekaoga inimesi on neile arvele tulnud alates juulikuust ja Teelahki kinnitusel ei ole see seotud suuremate koondamistega. „Üksikud töölepingu lõpetamised ikka on, sest Ida-Virumaa on suur osakond ja meil igal nädalal tuleb uusi kliente arvele ligikaudu 200 ning umbes sama palju või veidi rohkem liigub tööle. Ja tegelikult ka töövõimekaoga inimesi liigub tööle.“
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et statistiliselt jälgitakse jätkuvalt siiski kahte sihtrühma eraldi, et numbrid oleksid võrreldavad. „Aga töövõimereformi sihtrühm on kõikides piirkondades suurendanud registreeritud töötute hulka. Tõesti mõnes piirkonnas natuke rohkem kui teises,“ tõdes Ossinovski.
Ossinovski sõnul ei olnud varem need inimesed lihtsalt tööturu mõttes pildil ja neid käsitleti sotsiaalsüsteemi probleemina, kellele maksti toetust. „Tänaseks oleme me ma arvan väga õigesti toonud nad tööturuprobleemina esile ja see aitab neil tööle rakenduda. Ja Ida-Virumaal on tegelikult töövõimereformi sihtrühm rakendunud tööle päris hästi. Ei saa öelda, et seal kuidagi oluliselt keerulisem see oleks.“
Teelahki sõnul läheb töövõimekaoga inimeste tööle saamisega kauem aega, kuid siiski leiavad nad töö ja neile on töötukassal spetsiaalsed teenused. „Tegelikult neid kõige rohkem aitavad ka tavateenused – koolitus ja tööpraktika, sest neil on päris suur probleem see, et nad on pikki aastaid kodus olnud. Nad ei ole isegi lootnud, et keegi neid võiks tööle võtta. aga nagu praktika näitab, on meil päris palju tööandjaid, kes on neid inimesi tööle võtnud,“ rääkis ta.
Teelahk ütles, et kindlasti peab tööandjatega tegema edasi selgitustööd, et ka töövõimekaoga inimesed võiksid kuskil töötada ja neile leiab sobivad töökohad. „Aga loomulikult on ka neid, kellel on rohkem probleeme ja kelle tööle liikumine võtab rohkem aega.“
Märtsikuu seisuga oli kogu Eestis töötuna arvel 32 431 inimest.
Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 7814.
Kõrgeim oli märtsis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (11,2%) ja Valgamaal (8,8%) ning madalaim Harjumaal (3,6%).
Hetkel kuum