"Mina jään IRLi. Ta ei saagi ju laguneda"

12. aprill 2017, 08:30
Siim Kiisler
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170412/NEWS/170419930/AR/0/Siim-Kiisler.jpg

Isamaa ja Res Publica aseesimees Siim Kiisler välistab erakonna lagunemise ja usub, et Eestile on kõige parem see, kui IRL juhib Eesti riiki.

Isamaa ja Res Publica Liidu praegune juht Margus Tsahkna on lahkumas uuendusmeelse inimese kuvandiga – ja teie olete see, kelle meelest kõik peaks jätkuma vanaviisi. Ma saan aru, et teil on kaotada palju. Elu on olnud hea ja mugav. Inimesi, kes ei taha tähtsaid positsioone kaotada, on hulgi. Aga tegelikult võiks ju ühel erakonnal olla ka kõrgemad ideaalid, mingi suurem siht. Missugune see võiks olla?

Siht on mõistlik, konservatiivne poliitika. Me seisame selle eest, et Eesti oleks parim paik siin maailmas. Et eesti peredel oleks kõik hästi, et pered oleksid õnnelikud, et majandus edeneks, et Eesti omapära säiliks. Et Eesti jääks vabaks ja Eesti inimesed oleksid oma eneseteostuses vabad.

Kuulge, aga mida siis Tsahkna valesti tegi? Mu meelest tahtis ta ju samu asju?

Me oleme maailmavaateliselt Margusega üsna sarnastel seisukohtadel. Me oleme sageli neid ideoloogilisi platvorme, poliitilisi seisukohti omavahel arutanud, ka vaielnud, aga oleme olnud siiski tunnetuslikult üsna sarnasel seisukohal.

Ründasite teda väga jõuliselt. Miks te siis nüüd ise erakonna esimeheks ei kandideeri?

Ma kritiseerisin juhtimisstiili: erakonna esimees kaebleb, et alluvad ei lase juhtida. Kui Äripäeva juht tuleks ja läheks konkurentide juurde kaeblema, et küll ma teeks ja juhiks ja oleks, kui alluvad ainult laseksid – no siis tuleks juhtimisstiili muuta. Kõige tugevam uuendus on juhtkonna ümbervalimine. Oleks hea, kui praegune esimees kandideeriks ka ise uuesti, aga ta on öelnud, et ei tee seda. Igal juhul on selge, et juhtkond vahetub, ja see ongi kõige tugevam muutus, mis üldse olla saab. Ega siis põhikirja kallal nokitsemine ei ole sisuline muutus.

Aga mu küsimuse teine pool: miks te ise ei kandideeri? Miks te ei võta vastutust?

Ma arvan, et on selliseid kandidaate, kes sobiksid minust paremini.

Kes see teie lemmikmees või -naine on, keda te kavatsete tuua erakonda juhtima?

Ma ei saa öelda, ta ei ole mulle nõusolekut andnud, ja ma loodan, et ta mõtleb veel ümber. Tegelikult on ju nii, et otsus korraldada suurkogu koos valimistega – mis oli just minu ettepanek – võeti volikogus vastu alles laupäeval. Nädalavahetusel läksid inimesed koju, mõtlesid, puhkasid; esmaspäeval-teisipäeval rääkisid erakonnakaaslastega; ma arvan, mõni räägib kodus abikaasaga praegu – ja eks siis inimesed langetavad oma otsuse. Tegelikult ei saanudki ju enne oma kandidatuuri välja käia. Imelik olnuks välja tulla ja öelda, et ma kandideerin – ja siis oleks volikogu otsustanud nii, nagu esimees tahtis, et mingeid valimisi ei tulegi praegu. Kuhu ta oleks kandideerinud siis?

Tallinnas on teie toetus kaks protsenti. Oleks valimised praegu, siis te võitleksite valimiskünnisega. Kes peaks üldse tahtma…

Teate, kõik viitavad sellele ühele keskerakondliku linnavalitsuse tellitud küsitlusele, kus on tõesti selline protsent. Aga ma ütlen teile, et enne eelmisi valimisi tellis seesama linnavalitsus täpselt samasuguse küsitluse, ja seal oli meie protsent kolm.

Suur vahe, tõepoolest.

On tõesti suur vahe! Tookord me tegime väga hea tulemuse Tallinnas. Kindlasti ei saa loota, et iga kord nii hästi läheb. Aga seda küsitlust ma nii väga tõsiselt ei võtaks. Neli aastat tagasi olin ma väga mures. Kui numbreid nägin, siis mõtlesin, et ei tea, mis nüüd teha, aga selgus, et need ei tähenda mitte midagi. Ma ei tea, kas seal on metoodika kuidagi vale või mis. Või siis oli kampaania nii palju tugevam. Tibusid loetakse sügisel.

Fakt on see, et teie erakond on suures kriisis. Erakonnas ei ole näha mingit ambitsiooni võtta vastutust – ja miks peakski. Järeldan teie jutust, et see mees või naine, keda te tahate tuua, on väljastpoolt erakonda, tõsi?

Ei, ma arvan, et ta peaks tulema erakonna seest. Ma arvan, et paljud tahaksid erakonda juhtida. Tavaliselt on, vaadake, häda selles, et need inimesed, kes ise väga tahavad, ei ole teiste arvates need kõige tugevamad kandidaadid, ja vastupidi. Mõistlikud inimesed on tihtipeale tagasihoidlikud.

Kui ma kujundlikult olukorda kirjeldan, siis: olete tegelikult noored mehed, oma parimates aastates, aga välja paistab, nagu oleks teil sammal seljas, kõhud üle püksivärvli, habemed rinnuni. Ühtegi uut ideed ei ole ja värskeid nägusid ei tule. Miks on see niimoodi juhtunud? Kust see kõik algas?

See on nüüd teie arusaamine asjast. Meil on ideid piisavalt. Meie ideid ju viiakse ellu: haldusreform, elatisabi fond, kolmandale lapsele suurem toetus, lasterikaste perede suurem toetus – need on meie ideed ju kõik! Jah, see kõik on võtnud kaua aega, aga mõne aja pärast saavad nad kõik teoks. Mis on kõige suurem muutus, mida see valitsuskoalitsioon teostab? See on ju inimeste palga tulumaksuvabastus. Kelle valimislubadus see oli? Seda kritiseeriti väga palju, et mis jama see on – aga see on meie idee, meie lubadus! Ja see kõige suurem asi, mida see valitsuskoalitsioon teoks teeb. Eestit viiakse edasi meie seisukohtadega!

Kus on uued inimesed, värsked näod, kellega te lähete valimistele?

Selles riigikogu koosseisus…

Räägime ikka järgmisest!

Teate, kui me iga kord vahetame välja pool fraktsiooni, see on võib-olla natuke liiga kiire tempo. Praegu on meil ligi pooled fraktsiooni liikmed uued. Mitu inimest liitus IRLiga kaks aastat tagasi: Raivo Aeg, Kalle Muuli, pisut varem Viktoria Ladõnskaja. Neid inimesi on palju, kes on värsked erakonna liikmed, kes on teinud kiiret karjääri ja said tugeva mandaadi. Need inimesed on praegu juhatuse liikmed, nad on väga populaarsed erakonnas. Kas me peame siis igal aastal uusi nägusid esile tooma või? Ega teised erakonnad ju ka päris igal aastal nägusid ei vaheta. Arvan pigem, et järgmistele riigikogu valimistele peaksime minema natuke stabiilsema seltskonnaga, muidu meil kaob järjepidevus ära. Tegelikult on see võib-olla isegi natuke ohtlik, et inimesed on nii ruttu vahetunud.

Ikkagi, teie ise. Erakonna juhiks te ei kandideeri, sest on paremaid. Miks te üldse olete poliitikas? Mis sunnib teid hommikul üles tõusma, õhtul magama heitma ja siis vahepeal taotlema seda õnne, kui parafraseerida IRLi üht kunagist loosungit? Mida te tahate ära teha?

Tahangi, et Eestil läheks hästi.

Mida see tähendab?

Et majandus edeneks, et siin oleks vaba maa, kus inimesed saavad ennast vabalt teostada. Et Eesti omapära säiliks. Me tahame, et kui eestlane olnud kuskil välismaal edukas, teinud kõva karjääri ja hästi raha teeninud – et ta tuleb Eestisse tagasi, kui ta lapsed saavad kooliealiseks. Et nad tahavad panna lapsed Eesti kooli. See on väärtus. Ja IRL esindab neid väärtusi kõige paremini. Sellepärast ma olen alati olnud selle erakonna tuline toetaja ja jään selleks alati. Ükskõik, kui palju te ründate või kritiseerite, ma jään ikka selleks.

Oletame, et erakond laguneb.

Ei lagune.

Oletame, et laguneb. Kui reiting on väga madal, siis tõenäoliselt hakkavad inimesed lahkuma. Osa läheb ilmselt EKREsse, osa Reformierakonda, midagi jääb sotsidele, osa läheb Vabaerakonda. Kuhu lähete teie?

Vaadake, teil on hästi kitsas arusaam erakonnast. Erakonnas on tuhandeid liikmeid. Ma saan aru küll teie loogikast. Te mõtlete nii, et erakond ongi see käputäis inimesi, kes istub kuskil nähtavates ametites. Aga meil on ju inimesed üle Eesti, kes teevad tööd ja kuuluvad erakonda vabatahtlikult.

Küsimus oli, kuhu teie lähete, kui erakond laguneb.

Erakond ei saa niimoodi laguneda! Mina jään IRLi. Ta ei saagi ju laguneda.

Põhjus, miks ma küsin, on teie võrdlemisi habras mandaat. Kui te 2015 kandideerisite, saite 556 häält. Te olete riigikogus asendusliikmena. Oletame, et teie hea mugav elu saab otsa, mandaat lõpeb lihtsalt ära. Mis te siis teete?

Teate, mul ei ole väga mugav elu. Aga ma olen olnud ka erasektoris. Olen firmasid juhtinud, tegelenud konsultatsioonidega, ekspordi-impordiga, olen töötanud Siberi naftaväljadel, esindanud seal välismaiseid firmasid, palju ringi rännanud. Nii et mul väga head kogemused. Aga see praegune töö ei ole võrreldes teiste töödega sugugi kerge. Riigikogu töö on muidugi selline, et oleneb, palju ise panustada. Jah, tõsi, seal on võimalik ka kergemini läbi ajada. Minul on päris pingeline töö, kinnitan teile.

No hariduse poolest olete juhtimissüsteemide automatiseerija. Mis süsteeme te võiksite automatiseerida, kui poliitiku elu peaks otsa saama?

Sisuliselt olen ma hariduselt arvutiinsener. Programmeerija.

Ehk siis siirduksite erasektorisse?

Seda on vara öelda. Aga see on väga võimalik.

Aga – ma olen ise nende muudatuste eest võidelnud. Teie püüate näidata justkui vastupidist. Mina olen ju muudatuste eest seisnud. Esimehe ettepanek oli ju mitte valimisi korraldada. Minu ettepanek oli viia muudatus ellu – ja noh, kellel siis on pärast tipp-poliitikas tööd ja kellel ei ole, eks see siis selgub. See ei ole üldse tähtis. Tähtis on, et Eestil läheks hästi, ja Eestil läheb hästi siis, kui IRL juhib seda riiki.

Ene Ergma arvas, et IRL võiks valitsusest lahkuda. Äkki peaks?

Ma arvan, et see ei oleks mõistlik variant. Kaks varianti on praegu. Kas Reformierakond on Keskerakonnaga valitsuses või IRL on Keskerakonnaga valitsuses. IRLil on paremad seisukohad, sellepärast on Eestile parem, et IRL on Keskerakonnaga valitsuses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2017, 13:26
Otsi:

Ava täpsem otsing