Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Annuse piinlik tüli vormelimaailmas

    Suurärimees Toomas Annus andis kohtusse GrabCadi varasema investori Marek Kiisa, nõudes viimaselt pea veerand miljonit eurot vormelisõidu harrastuse kulusid.

    „Kogu see värk on natuke piinlik. See on vist esimene kord, kui kuulen, et sellisele tasemele on läinud vaidlus. Kahju,“ võtab meeste riid autospordi liidu juhatuse liikme, endise vormeliässa Toivo Asmeri pead vangutama.
    Veel kolm aastat tagasi olid Annuse ja Kiisa suhted head – mõlemad plaanisid teiste ettevõtjate, Jüri Vipsi ja Gert Jugalaga ehitada Tabasallu mootorispordikeskuse. Peagi lahkus Kiisa sellest ringist. „Ma ei tahtnud Annusega neid asju ajada,“ põhjendas ta praegu.
    Sõjajalal vormelifännid
    Annus süüdistab Kiisat ja tema firmat Scuderia Nordica piltlikult öeldes naha üle kõrvade tõmbamises, mis läks Annusele maksma ligi veerand miljonit eurot.
    Ehitusfirma Merko omaniku Annusega karvupidi kokku läinud Kiisat teatakse idufirma GrabCad esimese investori ja äriinglina, samuti endise võidusõitjana. Praegu kuulub ta rahvusvahelise autoföderatsiooni FIA komisjoni. Enne seda juhtis Kiisa siinset noorte vormelimeeskonda Scuderia Nordica, mis kannab nüüd nime PWR Junior Team.

    Olen elus andnud võib-olla 50 korda laenu ja intressi ei küsi. Selliseid hädasolijaid on palju. Ma ei ole teinud eraisikutega ühtegi kirjalikku lepingut.

    Toomas Annus
    vormelifänn
    Meeste tüli põhjus ongi seotud vormelitiimiga. Aastal 2013 sõitis Annuse poeg Karl Gustav samas Scuderia Nordica meeskonnas, näiteks käidi testisõitudel Saksamaal. Laste vormelisõite toetasid peale sponsorite ka lastevanemad. Annus tahab nüüd enda väljakäidud raha tagasi, rõhudes sellele, et tegemist oli laenuga.
    „2014. aastal pommitas Annus kirjadega. Et tahaks tutvuda kuludega. Tema arust läks hooaeg liiga kalliks. Kirjutame vastu, et kõik dokumendid on olemas. Tule vaata kulusid. Aasta läheb mööda. Dokumendid ootavad. Midagi ei juhtu. 2015. aastal läks kohtusse,“ meenutas Kiisa.
    Kohtunike laual maandus kaks hagi. Ühe on Annus esitanud Kiisa, teise tema ettevõtte Scuderia Nordica vastu. Kiisalt tahab Annus 121 000 eurot, Scuderialt umbes 124 000 eurot.
    Annus keeldus Äripäevale teemat kommenteerimast, kuid tänasel istungil selgitas ta, et kuni sponsorraha laekumiseni oli ta aastaid tagasi nõus Kiisa ettevõtet aitama.
    Raha kandis Annus nii Kiisale kui Scuderia Nordicale. „Laenu tagasisaamise riskid läksid liiga suureks. Ma ei olnud nõus andma Scuderiale nii palju,“ selgitas Annus, miks liikusid summad Kiisa isiklikule pangakontole. „Kokku leppisime, et Kiisa kasutab raha Scuderia Nordica majandamiseks ja kui reklaamisponsorid suve jooksul raha tagastavad, siis Kiisa annab raha tagasi.“
    Annus tegi 2012. aasta detsembrist 2013. aasta augustini Kiisale viis makset, selgitustesse läks kirja "ülekanne". Laenuleping, mida kohus lahkab, jäi suuliseks. „Olen elus andnud võib-olla 50 korda laenu ja intressi ei küsi. Selliseid hädasolijaid on palju. Ma ei ole teinud eraisikutega ühtegi kirjalikku lepingut. Jama ei ole reeglina sellest tulnud,“ rääkis Annus, kes leiab, et Kiisa pani raha hoopis enda taskusse.
    Sõna sõna vastu
    “Toetajad katsid Karl Gustav Annuse kuludest 110 000 eurot, puuduoleva 121 244 eurot maksis Toomas Annus,” lausus Kiisa, kelle sõnul ei teinud ta Annusega laenulepingut, vaid viimane tasus nii enda kui oma poja hobi kulud. Kiisa kinnitusel näitavad seda ka kuludokumendid. "Summa 121 000 eurot sisaldab makseid Annuse enda ja ta poja sõitude eest. Toomas Annus on ise ka kirglikult ühe autoga 2013. aastal F1 radadel sõitmas käinud."
    Toomas Annus vormeliauto Renault roolis neli aastat tagasi Nürburgringi rajal Saksamaal. „Toomas on täiesti hea käega sõidumees,“ kiitis Toivo Asmer.Foto: Erakogu

    Ma ei saa aru, miks ta nii teeb? See on nagu kiusamine kuubis, aga mille eest?

    Marek Kiisa
    Annuse hinnangul olid need kulud aga liiga krõbedad, kuid Kiisa jällegi väidab, et Annus sai teenuseid tavalisest soodsamalt. Kiisa tõi ühe näite, millega ei nõustu: Saksamaa radade juurdepääsutasu ei ole ainult 150 eurot, nagu ütleb Annus. Summad kõiguvad 600 kuni 1000 euro vahel.
    „Miks käis asi minu kui eraisiku kaudu? Sest see oli Annuse palve,“ ütles Kiisa. „Et ta ei taha mingisuguseid pabereid teha, kannab mulle raha. Maksab, kui käin talle aru andmas. Annus ei teinud kunagi mitte ühtegi makset, kui tal ei olnud täit ülevaadet kuludest.“
    Saksamaal pojaga testsõitudel kaasas käies jõudis Annus ka ise vormelirajale, kuid Annuse kaitsja hinnangul ei saanud teda meeskonna liikmeks pidada.
    „Kas saan õigesti aru, et saite tasuta neid proovisõite teha?“ küsis kohtunik Maire Lukk.
    „Mitte päris tasuta,“ kostis Annus. „Reisikulud ja hotelli maksin ise, autojupid lasi Marek Kiisa mul kohapeal ära maksta, vormelid olid ka ostetud minu intressivaba laenu eest. Ta ei teinud minuga seoses mingeid kulusid.“
    Peale selle soovitas Lukk meestel pärast istungit kohturuumis maha istuda, rääkida asjad sirgeks, et saavutada kompromiss. Kui pooled ei lepi, teeb kohtunik asjas otsuse juunis.
    Vormelid tüliõun
    Teine vaidlus on seotud kahe vormeliga, mille Annus Kiisa sõnul ise ostis ja kokkuleppe järgi pidi endale jätma – nüüd ootab Annus masinate eest tagasi umbes 124 000 eurot. Kiisa peab Annuse sammu kiuslikuks.
    Teist vaidlust eristab esimesest kirjalikult sõlmitud laenuleping. „Ütles, et teeme diili. Annan laenu, las need autod tulevad kohale, proovin, kas mahun sisse. Oleme juba ette kokku leppinud, et auto kui tagatis läheb selle laenusumma vastu, aga nüüd ütleb, et maksa laen tagasi,“ kirjeldas Kiisa. „Tegin vea, et ma ei ole autode üleandmis-vastuvõtuakti teinud.“
    Samas Annus näeb ennast vaid pandipidajana.
    Kiisa meelest üritab Annus kohtus vaieldes vormeleid ja teenuseid tagantjärgi tasuta saada. „Ei tahaks vaenlasele ka midagi sellist soovida. Olen vaadanud enda sisse ja ümberringi, kas olen kedagi solvanud emotsionaalselt või on äriline kokkulõikavus. Ma ei saa aru, miks ta nii teeb? See on nagu kiusamine kuubis, aga mille eest? Panen oma vaba aega, käin ja õpetan …" rääkis Kiisa. „Võib-olla see usaldamine sai saatuslikuks. Oleks pidanud hooaja alguses tegema korraliku sõitjalepingu. Ja kui sellega ei lähe kaasa, astu välja.“

    Õiglast otsust kohtust ei tule

    Olen mõlema poolega pikalt ja laialt rääkinud. Ütlesin mõlemale, et mul on ülimalt raske poolt valida. Ma lihtsalt ei tea. Ma ei tea täpselt neid maksmisi, kes maksis ja mille eest. Kujutan ette, et kui on võistlused, siis võistluse juures tehnikale kuluv raha võib olla täiesti seinast seina. Oli ka süüdistust, et Marek Kiisa ei ole kasutanud kõiki varuosi, mis kirja läksid. Analüüsi teha on ülimalt raske.

    Nende omavaheline leping võinuks olla teistmoodi Kiisa poolt vaadatuna. Lepingu nõrkus on üldsõnalisus. Üks midagi võtab ja teine midagi annab. Mõnes mõttes võiks seda lepingut nimetada emotsionaalseks. Mõlemad olid rahul, mõtlemata, et ükskord võib olla kohtuprotsess. Kõvad kivid on mõlemad. Kummalgi on oma positsioon, mida kaitsevad. Mina olen aru saanud, et see on olnud väga tõsine möödarääkimine.

    Võin pea anda, et õiglast otsust kohtust ei tule. Hinges on kurb tunne, et miks võidusõiduasjadega üldse peaks kohtusse minema.

    Nüüd on suusad läinud risti. Kiisa peab võtma vormelid tagasi. Põhjus on selles, et Kiisa on teenuste eest võtnud väidetavalt liiga kõrget tasu. Öelda, kas see on kõrge või madal, on väga raske. Me ei ole juures olnud. Seda teavad ainult nemad omavahel ja insenerid-mehhaanikud.

    Jõle raske on poolt valida. Olles kuulanud ära mõlemad ning näinud kuludokumente, mida on Marek Kiisal terve kaust, siis ühtepidi kuulad Toomast. Jah, talle on liiga tehtud. Siis kuulad Marekit ja tal on 200% õigus – kõik asjad on dokumenteeritud.

    Rääkisime sellest ka autospordi liidu juhatuses. Osapooli on üritatud lepitada. Võib-olla saab kuidagi teisiti. Kas need summad on nii suured, et tasub rabeleda …

     Toivo Asmer,
     Autospordi liidu juhatuse liige
     

    Ülevaade Toomas Annuse ja tema pojale tehtud kulutustest.

    Karl Gustav Annuse Eesti Meistrivõistluste Vormel Scandic etapist osavõtu kulu 3417 eurot, lisaks avariist tingitud kulu 12 918 eurot. Kokku 16 335 eurot.

    Toomas Annuse võistlusauto FR 2,0 ettevalmistamine hooajaks ja 6 NEC sarja testipäeval osalemine 28 268 eurot, lisaks 2013. aasta jooksul Toomas Annuse tarbeks soetatud varustus ja varuosad summas 10 229 eurot. Kokku 38 497 eurot.

    Kahe vormeli kapitaalremondid summas 22 191,30 eurot. Autod olid Toomas Annuse soovil tema käsutuses aastatel 2014, 2015 ja 2016.

    Toetajad/sponsorid katsid Annuse poja kuludest 110 000 eurot ja Toomas Annus 44 221 eurot, kuna kuluvaruosad ja testipäevad ei kuulunud reklaamisponsori lepingutesse. Kõik kulutused kooskõlastati Toomas Annusega, vastavalt sellele tehti ka maksed.

    Allikas: Marek Kiisa

     
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.