Viisemann: lennukid on kindel raha

Lennukiparki omav riigifirma Transpordi Varahaldus väljastas kahe lennuki ostmiseks 8aastaseid võlakirju kokku 25 miljoni euro eest. Poole summast andis LHV pank ja poole LHV pensionifondid. Võlakirjade intress on 2,85%. Kas see pole liiga madal?

"Oleneb, millega võrrelda," ütles Viisemann ja märkis, et paljudele Euroopa valitsustele tuleb praegu laenamise eest peale maksta. Siin aga tegid fondid tehingu Eesti riigile kuuluvale firmaga, said tagatise ning teenivad ka intressi.

LHV üritas tema sõnul mõistagi välja rääkida veel kõrgemat intressimäära, aga pakkujaid oli teisigi ning tuli püsida konkurentsis. "Oleme intressiga rahul ja allahindlust tegema ei tulnud, et seda klienti kindlasti endale saada," rääkis Viisemann. Investeering on tema sõnul hea ja kui tingimused on soodsad, oleksid LHV pensionifondid valmis sinna raha juurdegi panema.

Maht on Transpordi Varahalduse võlakirjadel üsna väike ning ka likviidsus väike, ent likviidsuspreemia võrra kõrgem on ka võlakirjade intress. Riskide poolest on tehtud investeering aga Viisemanni sõnul isegi madalama riskiga kui mõne Euroopa riigi valitsusvõlakiri.

"Antud juhul on emitent riigile kuuluv osaühing, mille finants koosneb ainult omakapitalist ja millel ei olnud enne seda tehingut ühtegi laenu," tõi ta välja. Ka pärast 25 miljoni euro laenamist LHV pangalt ja pensionifondidelt jääb võlakoormus pigem madalaks.

Lisaks tugevale emitendile on tehingus ka reaalne tagatis – neli lennukit. See on Viisemanni sõnul küllaltki likviidne vara. "Lennukid on ikkagi turul väga müüdavad," rääkis ta. Samas on fondijuhi sõnul pigem ebatõenäoline, et tagatise realiseerimise peale üleüldse mõelda tuleb.

LHV fondid vaatavad ka edaspidi aktiivselt võimalusi Eesti võlakirjadesse investeerida. "Tänases majanduskeskkonnas on väga paljud varad küllaltki kallid. Kui tänasel päeval valida aktsiate ja võlakirjade vahel, siis ma pigem valin võlakirjad, kus sa tead, mis kuupäeval sa summa tagasi saad koos intressiga," rääkis Viisemann.

Ta lisas, et on väga huvitatud nii riigifirmadest kui ka eraettevõtetest. Töö selle nimel on käinud pikalt ning mahu kasvades saavad Eestis tegutsevad pensionifondid mängida küllaltki olulist rolli kapitalituru arengus. "Meie oleme kõige avatumad olnud, aga minu teada on ka teised pensionifondid mõnele ettevõttele pakkumisi teinud," märkis ta.

Viisemann tõi välja, et võlakirjainvesteeringute puhul on Eestis suuremate mahtude tõttu huvitavamad riigifirmad. Kui teha tuleks aktsiainvesteeringuid, vaataks ta aga pigem eraettevõtete poole, kuna seal on suurem kasvupotentsiaal. "Riigiettevõtte strateegia ikkagi kattub Eesti piirkondlike huvidega ja kasvu väljaspool Eestit suurt ei leia. Aga korralikul eraettevõttel võiks olla ambitsioon suurem kui Eesti," märkis ta.