Pangamaks seab ohtu finantsstabiilsuse

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 19. aprill 2017 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangamaks seab ohtu finantsstabiilsuse
Eesti Panga president Ardo HanssonFoto: Andres Haabu
Eesti Panga hinnangul võib plaanitav pangamaks ohustada Eesti finantsstabiilsust; kui valitsus otsustab maksuga siiski edasi liikuda, peaks see kehtima võimalikult laiale finantsasutuste ringile.
Kavandatav finantsteenuste maksustamine võib tuua kaasa negatiivseid kõrvalmõjusid Eesti finantsstabiilsusele ja pärssida majanduse rahastamist, märkis Eesti Pank enda värskes finantsstabiilsuse ülevaates.
Kui valitsus siiski pangamaksuga edasi liikuda tahab, tuleks see keskpanga hinnangul kehtestada mitte ainult suurtele kommertspankadele, vaid võimalikult laiale finantsasutuste ringile. Nii vähendataks turumoonutusi, mis võivad finantsstabiilsust ohustada.
"Eesti Pank ei võta seisukohta selle osas, kas teatud tegevust peaks rohkem maksustama või vähem maksustama, see pole meie asi öelda, mis sektoritest maksu koguda. Me vaatame seda läbi finantsstabiilsuse prisma," rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson.
Ta tõi ka välja, et ELis on teenuste ja kapitali liikumine vaba. Kui pangamaks kehtestataks varade mahu baasil, võib see tähendada, et pangad vähendavad enda likviidsus- ja kapitalipuhvreid või liigutavad enda tegevuse mujale.
Keskpankade, sealhulgas Eesti Panga üks olulisemaid eesmärke on hoida hinnastabiilsust, nii et inflatsioon ega deflatsioon poleks pikka aega liialt kõrge.
Hinnastabiilsuse eeldus on aga finantsstabiilsus ehk see, et kogu finantssektor toimiks tõrgeteta, inimesed usaldaksid panku ning saaksid enda rahaasju ladusalt ajada.
Finantssektori seis praegu tugev
Praegu on finantsstabiilsust ähvardavad ohud Eesti Panga hinnangul üldiselt siiski väikesed. Nii ettevõtetel kui peredel on suured finantspuhvrid ja pangandussektori omakapitali tase on kõrge, märkis keskpank ülevaates.
Majanduskasv kiirenes aasta lõpus nii Eestis kui mujal euroalas. Positiivne trend kehtib ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite puhul, rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller pressikonverentsil.
Eestis tekitab tema sõnul jätkuvalt muret madal kasumlikkus, ent ohud on muutunud väiksemaks. "Tundub, et eelmise aasta lõpuga võib kasumite langus olla peatunud. Eesti ettevõtted on suutnud enda käibe- ja müüginumbreid kasvatada isegi olukorras, kus kulud on tõusnud," rääkis Müller.
Eesti pikaajalise kasvuvõimekuse peale mõeldes on aga tema sõnul probleem jätkuvalt madal investeeringute tase, mis mõjutab kasvupotentsiaali.

Kiire palgakasv ikka ohtlik
Eesti finantssektorit ohustab jätkuvalt müügituludest kiirem tööjõukulude kasv, mis vähendab kasumit ja nõrgestab seega firmade võimet laenu maksta. Ehkki eelmise aasta lõpus käibe kasv kiirenes ja kasumi langus on pidurdumas, on palgasurve siiski suur ning kasum võib taas langema hakata.
Lisaks pole veel selge, kui palju on mitu aastat kestnud kasumi ja investeeringute langus Eesti ettevõtete konkurentsivõimet vähendanud. Kui kasumid kahanemist jätkavad, võivad ettevõtted lõpuks pankrotistuda ning tööhõive ja palgatase alaneda, mis omakorda tähendaks, et ohus on perede võime laene teenindada.
Ettevõtete laenumaksevõime vähenemise riski leevendab aga varasemast väiksem finantsvõimendus ja üsna kõrge likviidsete varade tase, märkis Eesti Pank. Palgakasvuga seotud kasumi kahanemisega kaasnevad riskid on liikunud allapoole.
Kinnisvaturg teeb muret
Kiirel palgakasvul on veel teinegi võimalik varjukülg – koos kindlustunde paranemisega tõstab see kinnisvaraturul tehinguaktiivsust ja kiirendab veelgi hinnakasvu. Kuna ka intressimäärad on madalad, toetab see kodulaenude ja kinnisvaraga tegelevate firmade laenukasvu. See aga suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektori riskidest.
Pered võivad enda maksevõimet ka üle hinnata, kuna sissetulekud on pikka aega väga kiiresti kasvanud, märkis keskpank. Nii võivad pered eeldada, et palgakasv jätkub samas tempos ka tulevikus ning võtta kohustusi, mis tegelikult käivad neile üle jõu. Kuna palgad suurenevad tootlikkusest kiiremini, ei saa sissetulekute kiire kasv aga enam pikalt kesta.
Praegu on kodulaenude tingimused ja standardid aga Eesti Panga hinnangul sobivad ning keskpank ei pea vajalikuks kodulaenudele kehtestatud nõudeid muuta. Vajadusel ollakse aga valmis nõudeid kiirelt karmistama.
Aasta alguses kasvasid enamikus sektorites ka ettevõtetele antud laenude mahud. Suurima panuse kasvu andis seejuures kinnisvara- ja ehitussektor, kus ettevõtted on laenu võtnud ärikinnisvara arendamiseks. See tähendab, et pankade krediidirisk on samuti üha enam seotud ärikinnisvara turuga. Samas leevendab ka seda ohtu pankade jätkuvalt kõrge kasum ja omakapitali tase.
Probleem võib tulla Euroopast
Kogu Euroopa ja seeläbi ka Eesti jaoks tuleb suur oht sellest, et võlakirjaturgudel on jätkuvalt väga madalad intressimäärad – see tähendab, et need võivad tulevikus tugevalt tõusta ning tuua institutsionaalsetele investoritele suuri kahjumeid.
Lisaks terendab Eestile Põhjamaadest tulev risk: mitme Eestis tegutseva panga emapangad on pärit Rootsist, kus on kõrge eraisikute võlakoormus ning jätkuvalt kasvavad kinnisvarahinnad. Probleem tekib juhul, kui finantsturud hakkavad Põhjamaade majanduse või pankade riske senisest kõrgemaks hindama.
Sellisel juhul tähendab sealsete perede kõrge võlakoorem, et intressimäärade tõustes ja laenukulude kasvades võivad pered tarbimist vähendada. See langetaks omakorda ettevõtete tulusid ja võimet laene teenindada, nii halveneks aga pankade laenukvaliteet.
Eesti finantssektorit puudutab Põhjamaade majandusest ja pankadest tulev risk peaasjalikult läbi likviidsuse ja rahastuse: emapankadest saadud vahendid moodustavad Eesti pankade rahastamisest ligikaudu viiendiku ning Põhjamaade pankadega on seotud ka likviidsusjuhtimine. Lisaks vähendaks Põhjamaade majanduse probleemid nõudlust Eesti ekspordi järele.
Riske vähendab aga see, et praegu on Põhjamaade majanduslik olukord hea ja pankade finantsseis üsna tugev, märkis Eesti Pank. Rootsi majanduskasv on tugev ja tööturu olukord paranenud, samuti on suurte Rootsi pangagruppide kasumlikkus kõrge ja omakapitali tase stabiilne.
Vastutsükliline kapitalipuhver tuleb pankadel luua finantstsükli tõusu ajal, kui süsteemne risk kiire laenukasvu tõttu suureneb.
Säärase lisapuhvriga saavad pangad katta raskel ajal ehk tsükli languse perioodil tekkida võivaid kahjumeid ning jätkata laenude andmist.
Mida suuremaks on süsteemne risk laenuturul kuhjunud ja mida suuremat tasakaalustamatust see tekitab, seda suurem peab olema kapitalipuhver.
Hädapuhvrit pole vaja
Tugeva olukorra tõttu finantsturul jättis Eesti Pank senisele 0% tasemele ohtude maandamiseks kogutava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude. Võla ja SKP suhe on viimastel aastatel püsinud ühtlasena ning peaks samas piirkonnas püsima ka lähiaastatel, märkis keskpank.
Hansson tõi välja, et pankade väljastatud laenumahud on küll tõusnud, ent ettevõtlussektori laenukoormus ei ole tõusnud. Ka lähiaastatel saab laenukoormuse kasv liikuma kooskõlas SKPga. "Praegu me ei näe ette mingeid murettekitavaid trende," ütles Eesti Panga president.
Kinnisvaraturu aktiivsuse suurenemine võib siiski laenukoormust tõsta ning firmade võlakoormus hakata kindlustunde ja investeeringute kasvades tõusma. Seetõttu jälgib Eesti Pank riskide võimalikule kuhjumisele viitavaid näitajaid ja on valmis vajadusel puhvrinõuet kõrgemale tasemele tõstma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Pangandus
Hetkel kuum