Kadunud testamendi müsteerium: ka notar välistab enda süü

Mees, kelle väidetav omakäeline testament kaotsi läks, on 2009. aastal surnud Georgi Braše. Tema omakäelise testamendi esitas poeg Vladimir Braše. On küll põhjust kahtlustada, et poeg võltsis isa testamendi, sest lahkunu oli juba vormistanud ka notariaalse testamendi enda kasvatatud kasutütre kasuks, kuid vaidluse keskmes on nüüdseks hoopis see, kuidas sai originaaltestament kõrgelt turvatud kohtust haihtuda.

Vaidlusalune pärimistoimik asus enne pärimisvaidluse tarbeks Harju maakohtusse saatmist Marika Rei ja Ragne Tehveri notaribüroos. Notar Ragne Tehver ütles Äripäevale, et tema on täiesti veendunud, et tema büroost läks testamendi originaal tähitud postiga kohtusse. "Kohtu taotlusel saatsime pärimistoimiku 8. juunil 2010 tähitult ja täies koosseisus koos koduse testamendi originaaliga Harju maakohtusse. Vahetult enne toimiku ümbrikusse panemist tegi minu büroo konsultant kogu toimikust koopia ning selles on kodune testament jäädvustatud,” selgitas ta.

Oma süü on välistanud ka kohus. Nimelt kommenteeris Harju maakohtu kohtunik Piret Randmaa kohtu pressiesindaja vahendusel, et kohtumajast ei saanud testament kaduma minna, sest menetlusosalised polnud toimikuga tutvumas käinud ning toimikuid hoitakse sekretäri toas asuvas kapis. Toa ukse pidavat sekretär lahkudes lukustama. 

Tehver pani inimestele südamele, et võimalusel võiks teha alati notariaalse testamendi, mis tagab meelerahu ja kindlustunde kõigile osapooltele. ”Selleks, et testamendi tegemine oleks igaühele majanduslikult jõukohane, on seda teiste notariaalsete tehingute arvel doteeritud ning olenemata sisu keerukusest maksab notari juures testamendi koostamine 39 eurot,” sõnas notar.

Notariaalse testamendi puhul säilitatakse originaaleksemplari alati notaribüroos, seda ei lisata ka pärimistoimikusse, tõi Tehver välja täiendava eelise. Notariaalse testamendiga on Tehveri sõnul välistatud ka vaidlused selle üle, kas pärandaja ikka kirjutas testamendi omakäeliselt või kas tunnistajad said kõigest piisavalt aru. Samuti on notari juures tehtud testament vormistatud alati nii, et sisu on selge ja ühtviisi arusaadav, mida ei saa öelda kõigi kodus koostatud testamentide kohta. 

Tõsi, Äripäeva kajastatud loos oli notariaalne testament küll olemas, kuid siis ilmus üks pereliige välja väidetavalt hiljem vormistatud omakäelise testamendiga, mille originaal seni teadmata isiku poolt pärimistoimikust lihtlabaselt välja rebiti. 

Vaidlus, kus isa pärandusest ilma jäänud mees nõuab riigilt suurt rahasummat, on praegu Tallinna halduskohtu menetluses. Nagu öeldud, siis kurioosne on, et nüüd riigilt raha nõudev mees võis oma isa testamendi võltsida ja veelgi enam - ta võis ise olla ka testamendi kadumise taga, sest koopia põhjal on raskem võltsingut tuvastada. Testaatori kasutütre, pärimisvaidluse võitnud naisterahva jurist Marko Woronowicz kahtlustab testamendi kadumises koguni Harju maakohtu tõlki, kes on pärandusest ilma jäänud mehe hea tuttav. Mis tegelikult juhtus, on aga seni teadmata. Süüdlast ei tuvastanud isegi kriminaalmenetlus.

Riigilt nõuab Vladimir Braše raha riigivastutuse seaduse alusel ning kohus peab otsustama, kas selleks on alust. Kuigi õigusemõistmisega seotud eksimuste eest saab kohtunikku ja seeläbi riiki vastutusele võtta vaid siis, kui kohtunik on pannud toime kuriteo, siis selle juhtumi puhul peab kohus vaagima, kas kohtunik tekitas kahju hoopis õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega.

Vladimir Braše on olnud kommentaarideks kättesaamatu nii telefoni kui ka e-posti teel.