Riik andis maksusõjas järele

Varem välja käidud plaanidest tõmbas valitsus kriipsu peale pangamaksule ja sõiduautode esmaregistreerimise või esimese omanikuvahetuse lõivu kehtestamise mõttele. Pangaliidu ettepanekul võttis valitsus kavva aga krediidiasutustele 14protsendilise dividendide avansilise tulumaksu sätestamise. Seevastu suhkrumaksust pääsu ei ole.

Lisaraha, koguni 215 miljonit eurot, saab järgmisel neljal aastal juurde tervishoid. Senisest suurema rahasüsti saavad ka põllumajandustootjad ekspordiks ja mitu teist valdkonda majanduse edendamiseks. Näiteks eraldatakse kolme aasta jooksul taristuinvesteeringuteks 135 miljonit eurot ehk 45 miljonit eurot aastas.

Valitsuse maksumuudatuste otsused tähendavad, et  järgmisel kahel aastal läheb eelarve vastavalt 0,5 ja 0,3 protsenti defitsiiti, kuid see toimub varasemate aastate ülejäägi arvel. Plaani järgi jõuab valitsussektori eelarve struktuursesse tasakaalu 2021. aastaks.

Rahandusminister Sven Sester tõdes, et suhkrumaksu kehtestamisel peeti karastusjooke tootvate firmade esindajatega maha pikad läbirääkimised. Ta nentis, et ühelegi huvigrupile ei ole nendele määratav maks meeldiv. „Mulle jäi hästi meelde, kuidas üks toiduainetööstuse juht ütles, et pangamaks on väga hea asi, ära suhkruga tegele. Siis üks pangahärra ütles, et ära pangamaksuga tegele, kuid suhkruteema on väga õige,“ meenutas rahandusminister arutelusid.

Lõplikult paragrahvidesse kirjutatavad maksumäärad pakkus Sesteri sõnutsi nõupidamistel välja erasektor. „Nendin ka, et valitsuse algne nägemus oli kõrgemal tasemel,“ viitas Sester maksu suurusele. Karastusjoogitööstusele järele anda otsustas valitsus Sesteri kinnitusel just nii kohaliku kui teiste riikide turuolukorra pärast. „Tugev kolmandik on allapoole tuldud,“ möönis Sester, viidates mullu novembris koalitsioonilepingus paika pandud numbritele. Nimelt soovis tollal sündinud valitsus iga aasta maksuga korjata riigikassase 24 miljonit eurot. Praeguse prognoosi järgi laekub 15–16 miljonit, sõnas rahandusminister.

Küsimusele, kas valitsuse üheks prioriteediks nimetatud investeeringute suurendamise valguses on arutatud ka laenuvõtmise üle, vastas rahandusminister Sven Sester, et konkreetseid plaane tehtud ei ole. „Võlakiri ei ole saatanast. Ta on üks finantsinstrumentidest,“ sõnas Sester, toonitades aga, et laen ja võlakirjad ei ole eesmärk omaette, vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. „Olgu eesmärgiks kas siis Tallinna–Tartu maantee väljaehitamine või muu investeering,“ illustreeris ta. Iga investeeringu jaoks vajaliku rahastuse läte otsitakse Sesteri sõnutsi üles siis, kui selleks konkreetne vajadus tekib.

Kõige varem saabub Sesteri sõnutsi selline hetk 2018. aastal. „Praegu on valitsus teinud olulise poliitilise otsuse hoida eelarvet struktuurses tasakaalus,“ toonitas ta. Sesteri sõnutsi tähendab see seda, et igal aastal investeerib riik varasemalt kogunenud reservidest majanduse elavdamiseks üle 100 miljoni euro aastas. Valitsuse otsused tähendavad aga aastail 2018–2019 pooleprotsendist ja 2020 0,3protsendist eelarve defitsiiti. „Meie SKP lõhe on negatiivne. Peame stimuleerima n-ö õige taseme saavutamist,“ selgitas Sester, miks valitsus riigi majanduse vereringesse suuri summasid süstib.

Järgmise nelja aasta riigieelarve uued põhimõtted:

-Krediidiasutustele kehtestatakse järgmine aasta 14protsendiline dividendide avansiline tulumaks, mida hakatakse maksma eelmises kvartalis teenitud kasumilt. Maksustatakse vaid äriühinguid, kellel on kasum.

-Järgmisel neljal aastal saab tervishoid lisaraha 215 miljonit eurot.

-Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammile eraldatakse täiendavalt 6,5 miljonit eurot aastas. Eesmärgiks on majanduskasvu edendamine.

-Jätkatakse suurinvestori toetuse meetmega, milleks on ette nähtud 3 miljonit eurot. Arvestatud on ka toetustega põllumajandustootjatele uute eksporditurgude avamisega seotud tegevusteks.

-E-residentsuse programmi rahastust suurendatakse nelja aasta peale kokku 1,36 miljoni euro võrra, et oleks võimalik vastu võtta praegusest rohkem taotlusi ja kiirendada nende menetlust.

- Suhkrujookidele kehtestati järgmised määrad:

0,10 eurot liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5 g (k.a) kuni 8 g / 100 ml kohta;

0,30 eurot liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis üle 8 g / 100 ml;

0,10 eurot liitri kohta joogile, mis sisaldab magusainet. Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis üle 8 g / 100 ml sisaldav jook maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot liitri kohta.

Allikas: Vabariigi Valitsus