Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Limonaadimaks lisanditega

Rahandusminister Sven SesterFoto: Andras Kralla

Valitsus paneb maksu ka nendele jookidele, kuhu on suhkru asemel lisatud muid magusaineid.

Kui suhkru puhul sõltub maks sellest, kui palju seda joogis on, siis muu magustaja puhul on oluline vaid see, et seda on joogile lisatud – iga liitri joogi eest tuleb maksu tasuda 10 senti.

Rahandusministeerium põhjendab reeglit sellega, et kuna magusaine suhtes valitseb ühiskonnas tauniv hoiak, siis tuleb ka säärastele toodetele maks kehtestada, et tootjad ei hakkaks suhkrut magusainega asendama.

Toidutööstus peab plaani põhjendamatuks. "Toodete suhkrusisalduse vähendamiseks – mis ju ongi valitsuse eesmärk – on magusainete kasutamine üks valikuvõimalus ja see on ülemaailmselt kasutatud praktika, seega jääb maksustamise soov selgusetuks," ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Tema sõnul on madala kalorsusega ja kalorivabasid magusaineid üle maailma väga põhjalikult uuritud ning nende kasutamist reguleerivad ametiasutused on määratlenud need ohututeks koostisosadeks kõikides riikides, kus neid kasutatakse. Nii on käitunud ka Euroopa toiduohutusamet EFSA.

Maks algsest plaanist leebem

Rahandusministeeriumi koostatud ning praegu teiste ministeeriumite kooskõlastatust ootav maksu kehtestamise plaan on esialgsest plaanist leebem. Kui suhkrusisaldus jääb joogis 50 ja 80 grammi vahele liitrist, tuleb tasuda 10 senti liitrist. Kui suhkrut on liitris üle 80 grammi, on maks 30 senti.

Toiduliit märkis siiski, et välja pakutud maksumäärad on endiselt Euroopa kõrgeimad. "Olukorras, kus Eestis on ka toidu käibemaks üks kõrgemaid Euroopas, ei saa seda kuidagi õigustatuks pidada. Magustatud jookide maks vähendab oluliselt Eesti joogitööstuse konkurentsivõimelisust," rääkis Potisepp.

Ministeeriumite arvutuste järgi tähendab maksu kehtestamine, et hinnatõus kantakse pea täielikult üle tarbijale. Selleks, et tarbija käitumist mõjutada, peab toote hind tõusma vähemalt 20%, on rahandusministeerium varasemates analüüsides leidnud.

Tegelik mõju hindadele sõltub müüdava pudeli suurusest ja müügikohast. Eelnõu juures on näitena välja toodud, et praegu 99 senti maksev pooleteiseliitrine õunamaitseline vesi hakkaks maksma 1,21 eurot ehk hind tõuseks 22%. Suure suhkrusisaldusega kaheliitrine koolajook hakkaks praeguse 1,59 euro asemel maksma aga 2,45 eurot ehk hinnatõus oleks 54%.

Suhkrumaks peaks ministeeriumi hinnangul motiveerima tootjaid tootma madalama suhkrusisaldusega karastusjooke või muutma olemasolevate toodete retsepte. Motivatsioon asendada tavaline suhkur muu magusainega peaks olema väike, kuna ka magusaine on maksustatud.

Välja jäävad mahlad ja piimajoogid

Maksu alt tahab valitsus välja jätta naturaalsed mahlad, kuna need on oluline vitamiiniallikas ning üldiselt tervislikud. Erandi jaoks on Euroopa Komisjonilt vaja taotleda riigiabi luba.

Maksu alt jäävad välja ka piima- ja meiereitooted, näiteks joogijogurtid või keefirid. Nende maksust vabastamiseks pole aga riigiabiluba vaja, kuna need loetakse toiduks ning seega ei saa neid pidada konkureerivateks toodeteks magustatud jookidele.

Kaks aastat üleminekuaega

Praegu on müügis olevatest jookidest 65% kõrge suhkrusisaldusega ehk neis on üle 80 grammi suhkrut liitri kohta. Tööstuses on retseptide muutmine aga aeganõudev ning ka tarbimisharjumused on aastatega välja kujunenud, märkis rahandusministeerium.

Seetõttu plaanib riik kehtestada maksule mõnevõrra leebema määraga üleminekuaja. Näiteks tuleb järgmisel aastal maksta 50- kuni 100grammise suhkrusisalduse joogi eest maksu 10 senti liitrist ning üle 100grammise sisaldusega joogi eest 30 senti liitrist. Aastal 2019 saab vahepiiriks suhkrusisaldus rohkem kui 90 grammi liitrist ning 2020. aastast hakkab maks kehtima täies määras.