Mis hoiab kinnisvaraturgu rekordi tempos?

Seejuures rõhutas amet, et tegemist on erandolukorraga, sest tavaliselt on aasta alguse kolm kuud kinnisvarasektoris küllaltki rahulik aeg. Nüüd aga ületavad esimese kvartali tulemused isegi mulluse neljanda kvartali omasid, kirjutab Delovõje Vedomosti.

Kinnisvarabüroo 1Partner omanik Martin Vahter leiab, et tegemist on juhusega. „Inimesed on muutunud julgemaks ja hakanud aktiivsemalt võlgu võtma. Niipalju kui mina tean, pole esimeses kvartalis korterihinnad tõusnud, aga tehingute hulk kasvas 10-15 protsendi võrra,“ kommenteeris ta.

Maa-ameti andmeil tehti aasta esimeses kvartalis 11 976 ostu-müügitehingut, mis on isegi 15,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ning 16,4 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga tehti tehinguid 0,9 protsenti vähem.

Delovõje Vedomosti küsimusele, kas tegemist on kriisieelse ajaga, vastas Vahter, et kriisi tulek sõltub täielikult riigi majandusseisust.

Adaur Grupi omanik Tõnu Toompark juhib aga tähelepanu, et kui vaadata seda, kui tublisti on kasvanud välja antud laenude hulk, kuidas on kasvanud inimeste sissetulekud ja kui palju on muutunud kinnisvara hinnad, siis tulebki nentida, et mingit anomaaliat siin pole.

„Jah, korteritehingute hulk kasvab: esimeses kvartalis oli neid tõesti väga palju. Samal ajal kasvavad ka sissetulekud. Nii et hüpoteeklaenude osakaal kasvas 5,9% võrra. On seda palju või vähe? Ühest küljest on see murettekitav number, kuna see näitaja peaks ideaalis vastama SKP kasvule. Nii et ohu märgid on õhus ja olukorda peab jälgima,“ nentis Toompark. „Aga teisest küljest kasvavad ka inimeste palgad, nii et esialgu veel midagi kohutavat ei ole.“

Toompark ei ole aga nõus sellega, et korterihinnad ei ole muutunud. „Ma arvan, et needki kasvavad, eelkõige just uusehitistel. Kuid hinnatõus käib mõistlikus tempos.“ Ta lisas, et see mõistlik tempo on 3-6% aastas.

Küsimusele, kas praegu ei ehitata n-ö põllule liiga palju maju, mida ei saa hiljem müüa, vastas Toompark, et arendajad on palju targemad kui nad olid buumi ajal – tühjalt seisvaid objekte praegu praktiliselt ei ole. „Aktiivne arendus käib Tallinnas, Tartus ja Pärnus, aga mujal on vaikus. Kas te olete näinud ainsatki objekti, mis seisab väljamüümata? Tallinnas ma selliseid ei näe. Harjumaal on ehitus jõudnud ka sellistesse piirkondadesse nagu Kiili, Saue ja Keila. Seal müüakse kortereid aeglasemas tempos kui pealinnas, kuid ostja leidub alati. Aeglasem on müügiprotsess näiteks Toilas või Raasikul, aga nendes piirkondades pole täheldada ka aktiivset pakkumist, on üksikud hooned,“ märkis Toompark.

Veel üks aspekt, milles arendajad on kümne aastaga targemaks saanud, on pakkumiste kvaliteet. „Täna ei saa midagi müüa lootuses, et kehvale pakkumisele on suur nõudlus. Tuleb luua kvaliteetne toode,“ rääkis ta. „Seepärast on ka planeeringud täna palju paremad, materjalid kvaliteetsemad, tehnoloogiad efektiivsemad. Varem lõhuti näiteks ventilatsiooni ehitaimiseks seina sisse auk, aga täna kasutatakse selleks palju kvaliteetsemaid lahendusi.“