Eduka Eesti autori ideed rokivad maailmas

28. aprill 2017, 07:45
Priit Pekarev
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170428/NEWS/170429720/AR/0/AR-170429720.jpg

Kahel korral Eduka Eesti arvamuskonkursil auhinnalise koha võitnud Priit Pekarev võib huviga vaadelda, kuidas tema välja käidud ideed maailmas tasapisi teoks saavad – tõsi, samad mõtted on tõenäoliselt liikunud laias maailmas nii mõneski teises peas.

Tänavu kevadel Eduka Eesti arvamuskonkursil sai Pekarev kolmanda koha looga „Digitaalse sularaha riik“, milles tegi ettepaneku, et Eesti võiks rahvusvahelises mainekonkurentsis punktivõidu võtta riigina, mis kasutab enamjaolt digitaalset sularaha.

Pekarevi ettekujutuse kohaselt peaksid riik ja pangaliit algatuseks välja töötama digitaalse sularaha kasutuselevõtu baaspõhimõtted ja siis krediidiasutustega kokkuleppe sõlmima, kuidas netipangas või rahaautomaadist digitaalset sularaha nutitelefoni või mõnda muusse seadmesse saaks konverteerida. Pekarev näeb siin uut tõuget IT-sektorile, mis võiks koostöös finantsasutustega luua uue kvaliteedi. Erinevalt krediitkaardi ja pangakaardi süsteemidest jätab digitaalne sularaha sarnaselt hariliku sularahaga ostjale anonüümsuse.

Hiinlased juba teevad

Samas suunas on liikunud hiinlaste mõte. Bloomberg kirjutas tänavu veebruaris, et Hiina Rahvapank (PBOC) on otsustanud digitaliseeruda ning on kasutusele võtmas oma krüptoraha prototüüpi. Sisuliselt tähendab see, et võetakse kasutusele digiraha, mida saab kasutada mis tahes kaupade ostmiseks. Kasutajatele ei erine Hiina esialgses variandis digiraha kuigi palju Alipay või WeChati teenusest, kuid müüjad hakkavad saama digitaalseid makseid otse ostjalt, mis tähendab oluliselt väikemaid kulusid. Digiraha kasutuselevõtus nähakse võimalust tugevdada finantssüsteemi turvalisust.

Nobelistist majandusteadlane Joseph Stiglitz on arvanud, et ka USA võiks tasapisi hakata lahti saama sularahast ja liikuma digitaalse raha kasutuselevõtu poole. Stiglitzit, tõsi küll, inspireeris esmajoones India otsus kõrvaldada käibelt suur hulk sularaha, et võidelda maksupettuste, varimajanduse ja korruptsiooniga. Stiglitz usub, et digitaliseerimine oleks oluline samm finantssüsteemi läbipaistvuse suurendamisel ja vähendaks üksjagu kõigi nende ebaseaduslike toimingute hulka, mida sularaha võimaldab. Sama väitis Pekarev oma arvamusloos.

Eesti finantsistid ja jaekaubandusjuhid on küll möönnud, et digitaalse sularaha käitlemine oleks tublisti odavam kui päris sularahaga toimetamine – see on teatavasti väga kallis ja takkapihta ajamahukas –, aga ei jaga Pekarevi optimismi korruptsiooni ohjeldamise asjus. Kuni sularaha digiraha kõrvale alles jääb, ei kao varimajandus ja ümbrikupalgad nende hinnangul kuhugi, ja kohustuslikku täielikku üleminekut digirahale ei peeta mõistlikuks, eriti kuna see võib tähendada olulisi järeleandmisi privaatsusnõuete järgimisel.

Sõrmejäljed kasutusel

2015. aastal pani Pekarev ette asendada PIN-koodid sõrmejälgedega. PIN-koodide häda seisneb selles, et need kipuvad meelest minema – seda enam, et tavaliselt kasutab inimene iga teenusepakkuja juures ise koodi. Tõsi, ta võib kasutada ühte ja sama, ent see on turvarisk.  Igasuguste digitaalsete dokumentide allkirjastamise vajadus aga ainult suureneb, mitte ei kahane. Mitmed arendused võimaldavad küll anda allkirja ekraanil – siit on veel vaid sammuke minna allkirjastamisele n-ö puutetundliku funktsioonina, arutles Pekarev.

Tänavu aprillis kirjutas CNET, et Mastercard testib Lõuna-Aafrikas uut tüüpi pangakaarti, mis tuvastab seda kasutava isiku sõrmejälje, mitte PIN-koodi abil. Biomeetrilist pangakaarti on kavas pilootprojekti korras peagi testida ka Euroopas ja Aasias. Kaardi sisse on ehitatud tilluke sõrmejäljelugeja, mis suudab meeles pidada kahte sõrmejälge.

2015. aastal, kui Pekarev oma ettepanekuga lagedale tuli, sai see hulgaliselt tõrjuvat vastukaja. Leiti, et selle idee teokssaamine oleks õudusunenägu: iga kord, kui sõrmejälje annad, teab Suur Vend, mida sa teed. Kaheldi, kas peaks oma turvalisust panema sõltuma tunnusest, mida ei ole kunagi võimalik välja vahetada. Oli neidki, kes kahtlesid, kas sõrmejälgede kasutamine üleüldse turvalisust suurendab.

Autod hakkavad lendama

2015. aastal ilmus Pekarevi sulest ettepanek lennutada Eesti maailma suurte klubisse droonsõidukiga. „Pole kahtlustki, et droonsõidukiga sisenetakse maailma ühele suurimale turule konkureerima selliste gigantidega nagu General Motors ja Volkswagen,“ kirjutas ta. Droonitehnoloogias tohutu potentsiaali üks äratundjaid oli Amazon, kes nägi selles võimalust kombineerida tehnoloogia kullerteenusega.

Eelmise aasta oktoobris kirjutas Bloomberg, et Uber on visandamas lendavate autode visiooni. Sealtpeale on Uber oma ideedega üha edasi läinud ja meedias palju tähelepanu saanud. Sel nädalal toimus Dallases kolmepäevane konverents, mille käigus arutati lendava auto loomise võimalusi. Eestis pole ettevõtjad droonsõiduki loomise ideest tuld võtnud. 

Priit Pekarev on TTÜ ärirahanduse magistrant, kes sai tänavu Eduka Eesti konkursil kolmanda koha oma digitaalse sularaha ideega. 2016. aastal sai Pekarev teise koha looga „Ettevõtte tulumaks tuleb taastada“. Eduka Eesti arvamuskonkurss toimus tänavu viiendat korda, pannes traditsiooniliselt peaauhinnana välja 10 000 eurot; teise preemia võitja sai nagu ikka 3000 ja kolmanda koha omanik 2000 eurot.

Ideed sündisid elust enesest

Priit Pekarev tunnistab, et kõik Eduka Eesti konkursile esitatud ideed on talle ühevõrra armsad, aga kõige rohkem kasu usub ta kasu tõusvat digitaalse sularaha kasutuselevõtust.

Digitaalse sularaha kasutuselevõtt annaks märkimisväärset kulude kokkuhoidu, aga vähem tähtis ei ole ka rahvusvaheline tuntus, arvab Pekarev. „Kahtlemata figureeriks digitaalse sularaha rakendamine päris pikalt kõikides suuremates rahvusvahelistes meediaväljaannetes, mis taaselustaks Eestis IT-kuvandi,“ arutleb ta. „See oleks ka toode, mis saaks müüa välismaailmale.“

PIN-koodide biomeetriaga asendamise mõte sündis selle pärast, et Pekarev sai kiiruseületamise pärast trahvi. Politsei koostas väärteo protokolli paberil. „Politseiametnikel tuli kõik käsitsi protokolli kirja panna: minu isikuandmed, sündmustega seotud oluline info, jne. See võttis kõvasti aega,“ meenutab Pekarev. Kuna dokument oli allkirjastatud, tuli kogu info kanda süsteemidesse, millele kulus veel kord hulk aega. Biomeetriline ID säästaks kõigest sellest. „Hulk protsesse läheks palju lihtsamaks,“ räägib Pekarev. „Jah, ka praegu saab end digitaalselt autentida, kuid inimesed ei kanna alati ID-kaarti kaasas, ja isegi kui kannavad, ei pruugi PIN-id meeles olla.“

Ka digitaalse sularaha mõte sündis elulisest seigast. Ühe teenusepakkuja juures oli kohviautomaadist kohvi ostes võimalik maksmiseks kasutada mälupulga laadset seadet. Selleks tuli sinna peale kanda raha. Tavaliselt kanti sinna kõik mündid, mis taskus tülikalt kõlisevad. „See on ju hea moodus müntidest lahtisaamiseks,“ mõtles Pekarev, „lihtsalt kannad nad mälupulga peale.“ Ainult et see sobis vaid ühele teenusepakkujale ja inimeste vahel ei saanud sellist digitaalset raha kasutada. Siis taipaski Pekarev, et sularaha ei pea tingimata olema füüsiline.

Droonsõidukite mõte tekkis maailma meediat lugedes. „Hakkasin mõtlema isesõitvate autode tuleviku, perspektiivi ja alternatiivide peale,“ meenutab Pekarev. Tookord olid droonid veel suhteliselt revolutsiooniline tehnoloogia, aga see ajendas arutlema, et autosektor liigub ehk mõneti vales suunas. Nii sündis mõte, et  droonsõiduk võiks olla hea võimalus mõnele Eesti ettevõttele tuua Eesti maailmakaardile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2017, 07:27
Otsi:

Ava täpsem otsing