Läti ärimees mahitas Le Peni parteile Vene raha

Läti kunagise ühe esimese kommertspanga Lainbanka endine president Vilis Dambinš vahendas vene ärimeeste ja prantslaste äärmuspartei Rahvusrinne vahel poliitilise laenu andmist, mis paraku jäi ära, kirjutavad Läti uurivad ajakirjanikud väljaandest Re:Baltika, kes uurisid teemat koos Prantsuse uuriva väljaande Mediapart kolleegidega. Meedia andmeil olid laenu tingimusedki juba kokku lepitud, kuid ülekannet ei toimunud, sest pank jäi tegevusloata.

Ajakirjanike andmeil kohtus Euroopa parlamendi saadik, Rahvusrinde liige Jean-Luc Schaffhauser eelmise aasta märtsis Genfis Läti ettevõtja Vilis Dambinšiga, et arutada raha laenamist Marine Le Peni presidendikampaaniaks.

Varem, 2014. aastal oli Rahvusrinne saanud 9 miljonit eurot laenu Venemaal tegutsenud Esimeselt Tšehhi-Vene Pangalt (ETVS). Paraku keelas Tšehhi Keskpank 2016. aasta märtsis Euroopa Vene Pangal (Tšehhis tegutsenud ETVSi tütar) laenude väljaandmise. Mõni nädal hiljem määras Venemaa Keskpank ETVSis uue ajutise juhtkonna, et uurida panga likviidsusprobleeme, ning sama aasta juulis peatati ETVSi tegevusluba.

Kuna eelmist laenuandjat enam polnud, pakkus Dambinš kohtumisel Schaffhauseriga välja küsida raha mõnest teisest keskmise suurusega Venemaa pangast, näiteks Strategijast. Sellest kirjutas kuu aja eest ka prantslaste Mediapart: Le Peni partei üritas saada Strategijast 3 miljardit eurot laenu 6% aastas. Rahvusrinde dokumentide põhjal andis partei krediiditaotluse sisse 2016. aasta 15. juunil, kuid paraku jäi seegi pank 21. juunil litsentsita.

„Dambinš soovitas meile mitut panka. See oli meile tundmatu territoorium, aga meil polnud muud valikut, sest pärast esimest juhust (ETVSi laen) ei saanud me enam koostööd teha Venemaa suurpankadega, see oleks olnud liiga politiseeritud. Ja ma ise ei tahtnud sellesse oma nina toppida,“ tunnistas Schaffhauser Mediapart’ile.

Eurosaadik rõhutas, et pärast kohtumist Läti ettevõtjaga andis ta paberid üle vaatamiseks partei juristidele, kuid asi ei liikunud kuskile poole. Rahvusrinde laekur Wallerand de Saint-Just kinnitas väljaandele samuti, et laenu nad ei saanudki.

Mediapart kirjutab oma allikatele tuginedes, et pärast ETVSi ja Strategijat pöördusid prantslased veel ühe Venemaa panga, NKB poole, kuid ka see jäi peagi, 2016. detsembris, litsentsita.

Ajakirjanikega vesteldes tunnistas Schaffhauser, et lätlasega kohtumisel sai ta teada, et viimane tegutseb Vene duuma liikme Aleksandr Babakovi nimel. Dambinš ise lükkas Mediapartiga vestluses ümber kogu jutu vahendajaks olemise kohta, kuid väljaanne rõhutab, et Vene poliitikut ja Läti pankurit seovad ammused ärisidemed.

Aasta tagasi nn Panama paberitest tuli välja, et Babakovile kuulus aastail 2007 kuni 2011 (ajal, mil ta töötas Riigiduumas) ettevõte AED International, mis oli registreeritud Briti Neitsisaartele. Ettevõtte juhtimisega aga tegeles firma V.D.Nominees, mille juht oli Dambinš. V.D.Nomineesi portfellis oli ka teinegi firma, NYX Management, mille kaasomanik on Vene jalgpalliklubi CSKA president Jevgeni Giner.

Dambinšist sai 1991. aastal Ameerika firma Taroco Enterprises Riiga asutatud Lainbanka president. 1990ndate algul oli panga suurkliendiks Venemaa kaitseministeerium, kes maksis selle kaudu oma Lätis elavatele sõjaväepensionäridele pensione.

Veebruaris 1995 vahistati Dambinš süüdistatuna kelmuses – Lainbanka olevat teinud näilisi tehinguid, andes fiktiivseid laene ja seejärel nõudes neid „kreeditoridelt“ tagasi. Skandaali puhkemise ajal oli Lainbanka Läti suuruselt 15. pank. Peatselt küll kelmuse uurimine lõpetati, kuid mainekahju oli tehtud ning pank lõpetas mõne aasta pärast tegevuse.

Re:Baltica ja Mediaparti äsja avaldatud uurimine ilmus vaid mõni päev enne Prantsusmaa presidendivalimiste viimast vooru, kus on pühapäeval vastamisi Emmanuel Macron ja kõnealustesse rahaintriigidesse tõmmatud Marine Le Pen. 1.-2. mai avaliku arvamuse küsitluse põhjal annab Le Penile hääle 40% valijaist.