Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullu vähenes nii sõitjate- kui ka kaubavedu

Sõitjaid oli rohkem merel ja raudteel.Foto: Raul Mee, Äripäev

Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv vähenes 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 3% ning kaubavedu tonnides vähenes 1%, teatab statistikaamet. Sõitjaid oli rohkem merel ja raudteel, kuid vähem maanteel ja õhus. Kaubavedu maanteel suurenes, kuid raudteel vähenes.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2016. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 207,5 miljonit sõitjat, sellest enamik (92%) maanteel. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2016. aastal 5,4 miljardi sõitjakilomeetrini ja vähenes 2015. aastaga võrreldes 12%.

Maanteetranspordiga veeti 2016. aastal 4% vähem sõitjaid kui 2015. aastal. Sõitjate arv kokku oli 190,9 miljonit, millest 86% ehk ligi 165,0 miljonit oli linnaliinidel (sh trammi ja trolliga) sõitjaid. Linnaliinidel sõitjaid oli mullusega võrreldes 2% vähem. Maakonnaliinidel oli ligi 15,7 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2015. aastaga 9%), kaugliinidel 4,2 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,2 miljonit sõitjat (langus 13%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2016. aastal ligi 3 miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 12% ja rahvusvahelistel bussivedudel 3%.

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2016. aastal 9,1 miljonit sõitjat, mis on 5% enam kui 2015. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,3 miljonit sõitjat (kasv 1%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,8 miljonit sõitjat (kasv 7%). Aastaga kasvas meretranspordiettevõtete sõitjakäive 4%, ulatudes 2016. aastal ligi 1,2 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 97% sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 6,9 miljonit sõitjat, mis on 4% rohkem kui 2015. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 6,8 miljonit sõitjat (kasv 3%) ja rahvusvahelistel vedudel 102 800 sõitjat (kasv ligi kaks korda). Aastaga kasvas raudteetranspordi sõitjakäive 11%, ulatudes 2016. aastal 315,9 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2016. aastal 569 500 sõitjat, mis on 15% vähem kui 2015. aastal. Riigisisestel lendudel veeti 9500 sõitjat (poole vähem) ja rahvusvahelistel vedudel 560 000 sõitjat (langus 14%). Aastaga langes õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 35%, ulatudes 2016. aastal ligi 1 miljardi sõitjakilomeetrini.

Eesti veondusettevõtted vedasid 2016. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 65,4 miljonit tonni kaupa, sellest ligi 59% maanteel ja 39% raudteel.

Maanteel veeti rohkem kaupa

Veondusettevõtete veosekäive ulatus 2016. aastal ligi 11,6 miljardi tonnkilomeetrini. Veosekäive kasvas aastaga 1%.

Maanteetranspordiettevõtted vedasid 2016. aastal 38,8 miljonit tonni kaupa, mis on 6% enam kui 2015. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 31,1 miljonit tonni (kasv 17%) ja rahvusvahelistel vedudel 7,7 miljonit tonni kaupa (langus 25%). Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 11% ja ulatus 8,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel vähenes mullu 10%, ulatudes 25,4 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 15,7 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 9,6 miljonit tonni kaupa, mis oli vastavalt 5% enam ja 26% vähem kui 2015. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 25%, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Raudtee kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,2 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Transiitkauba vedu raudteel vähenes aastaga 29%, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo (2016. aastal veeti 2,2 miljonit tonni) üle 3,5 miljoni tonnise vähenemise tõttu. Enim kasvas transiitveostena lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu, mida veeti 2016. aastal 4,4 miljonit tonni ehk 14% enam kui 2015. aastal.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.