Varjatud omanikega firma teenib Tallinnalt miljoneid

08. mai 2017, 07:00
Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ei tea enda sõnul, kes on linna kauase lepingupartneri Signaali tegelik omanik.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170508/NEWS/170509801/AR/0/AR-170509801.jpg

Tallinna linnapea ametis olev Taavi Aas ei tea enda sõnul, kes on linna kauase partneri ja äsja magusa miljonihanke võitnud firma Signaal Küprosele varjunud omanik ning Signaali esindaja väldib küsimustele vastamist.

Küprose kohalikust äriregistrist vaatavad vastu seal registreeritud liiklusmärkide ja teekatte märgistuste firma ASi Signaal TM emafirma Luce Invest Limited omanikeks märgituna vaid järgmised offshore-firmad ja kohalikud esindajad, kes varemgi maksuparadiisidesse registreeritud firmade hingekirjades figureerinud.

Aas jättis vastamata küsimusele, kas see on tema meelest eetiline, et Tallinna maksumaksjatel pole võimalik kontrollida, kellele linn miljoneid eurosid nende raha maksab, paludes esitada see hoopis riigikogule. Ta möönis, et sellise teadmatusega kaasnevad erinevad riskid, näiteks korruptsioonirisk.

Signaali nõukogu liige ja vahetu omaniku OÜ CG Invest juhatuse liige Tiit Arro väldib Äripäeva küsimustele vastamist.

Vältimine ja hämamine

Signaali otsene omanik on firma CG Invest OÜ, mille juht Tiit Arro on keeldunud aastaid reetmast midagi Signaali tegelike kasusaajate ja lõplike omanike kohta. Seekord hämas Arro telefonis, et registris on kõik kirjas ning palus saata küsimused e-kirjaga, lubades küsitu järele vaadata, kuid jättis vastamata.

Signaal võitis märtsis järgmiseks viieks aastaks kogu Tallinnas liiklusmärkide, fooride ja teekattemärgistuste paigaldamise-hooldamise hanke, mille maht on linna transpordiameti hinnangul 5-8,5 miljonit eurot. Kuigi Signaal tegi ainsast konkurendist kallima pakkumise, kuulutati firma võitjaks, kuna teine pakkumine oli komisjoni hinnangul liiga odav, et oleks tõsiseltvõetav. Õigus jäi Signaalile ka vaidlustuskomisjonis, kuhu konkurent pöördus.

Vaata videost Taavi Aasa selgitusi linna partnerlusele varjatud omanikuga firmaga.

„Mina ei tea, kes on Signaali omanik,“ lausus Aas. „Meie saame lähtuda seadusest, kus pole paraku kirjas, et omanikud peavad olema pakkumise esitamiseks teada. Kindlasti oleks meil oluliselt lihtsam, kui seadus oleks selline, et omanikud peaksid olema teada, siis jääksid sellised küsimused ära,“ ütles ta.

Peaminister ja Tallinna linna valitseva Keskerakonna juht Jüri Ratas vältis samuti vastamist küsimusele, kas sellised pimedad lepingud tundmatu partneriga on eetilised ning sõnas, et ettevõtted, kes osalevad avalikel hangetel, peavad olema hea reputatsiooniga ning samuti ka nende juhid. Ratas soovitas pöörduda küsimusega Tallinna linnavalitsuse poole, et see oma partneri varjatud omaniku välja selgitaks, kuid vastuseid ei tulnud ka sealt.

Erinevalt Arsenalist Signaal kõlbab

Signaali omaniku, Küprose firma Luce Investi kohta pole Eesti äriregistris peale nime mingit infot. Küprose registrist selgub, et Luce Investi juhib sekretär Eleni Kinani, kelle nimi käib läbi ka teistest offshore-firmade andmebaasidest. Luce Invest omakorda jaguneb võrdsete osadena kahe sarnase nimega Küprose omaniku vahel: firmad Zoulian Consultants ja Zoulian Investments ehk offshore-ahel jätkub.

Küprose äriregistris on märgitud Signaali omanikfirma Luce Invest Ltd direktoriks sekretäri ametis Eleni Kinani.

Eelmisel nädalal tegi linnapea kohusetäitja Aas poliitilise otsuse, et Põhja-Tallinna linnaosa valitsus ei koli Arsenali keskusesse, mille ühe omanikuna tuli eelmise aasta lõpul varjust välja mõjukas reformierakondlane Rain Rosimannus. Põhjuseks toodi riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni järeldus, mille järgi näis riigiettevõttele kuulunud Arsenali kinnistute müük kahtlane ja kahjustas riigi mainet.

Erinevalt Arsenali keskusest pidas Aas aga Signaaliga lepingute sõlmimist sobilikuks, öeldes, et Signaali puhul oli tegemist avaliku pakkumisega. „Meil pole mingit alust tühistada ettevõtte pakkumist, kelle omanikke me ei tea,“ lausus Aas.

Varjamise vastu

Rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles varjatud omanikega firmade avalikel hangetel osalemise kohta, et järgmise aasta lõpuks saab rahandusministeeriumis valmis analüüs, mis ütleb, kas Eesti ettevõtete tegelikke kasusaajaid puudutav regulatsioon on piisav. „Kui ei ole piisav, teeme uued ettepanekud seadusi muuta,“ lausus Sester.

„Praeguseks ei ole tegelikke kasusaajaid puudutavad seadusesätted veel jõustunud. Pärast jõustumist (detsembris, vt lisalugu) on tegelike kasusaajate varjamine praegusest keerulisem ja ebamugavam, juhul kui ettevõte soovib oma tavapärast tegevust jätkata,“ lisas ta.

Juhtidele omanike varjamise eest karistused

Detsembris jõustub seadusesäte, millega peavad ettevõtted oma tegelikud kasusaajad äriregistris kahe kuu jooksul avalikustama, seda tegemata jättes ähvardab neid kopsakas trahv.

Neljapäeval kiitis valitsus heaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu ja esitas selle riigikogule. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul hakkavad Eesti ettevõtted saama eeltäidetud ankeete nende firmade tegelike kasusaajate kohta. Kui need erinevad sellest, kes need näiliselt on, peavad firmad ise esitama õiged andmed. Nende õigsuse eest vastutab ettevõtte juhatus.

Omanike kohta valetamisest saab väärtegu ning rahandusministeeriumi ettepanekul saaks 2019. aasta algusest selle väärteo eest määrata ettevõttele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. 

Varjajate elu kibedaks

„Praegu puudub kohustus üldse teada, kes on äriühingu omanikud. Variisikud võivad välja tulla, kui näiteks pank kohaldab oma hoolsusmeetmeid. Uues seaduses on sätestatud ärisuhte seire regulatsioon. Pangad ja muud kohustatud isikud ei saa piirduda tegeliku kasusaaja tuvastamisel vaid äriregistri kaudu nähtuvate andmetega,“ rääkis Sester.

Kuna pangad ja teised seaduses kohustatud isikuteks nimetatud peavad ettevõtte tegeliku kasusaaja alati tuvastama, siis võib varjamise esimene tagajärg olla Sesteri sõnul halvem ligipääs panga või muu finantseerimisasutuse, notari või advokaadi teenustele. „Samuti võivad need teenusepakkujad rakendada kahtlasematele klientidele täiendavat kontrolli. Kohustatud isikute ring on üpris lai ja piiratud juurdepääs nendele teenustele teeb ettevõtlusega tegelemise keerulisemaks.“ 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. May 2017, 22:14
Otsi:

Ava täpsem otsing