Rootsi hakkab ebaausaid välisfirmasid välja sõeluma

Eesti ettevõtjaid meelitaval Rootsi turul saavad ametiühingud 1. juunist suuremad õigused nõuda, et ettevõtted sõlmiksid kollektiivlepinguid ja pakuksid töötajatele nendes ette nähtud tingimusi. Kui seda ei tehta, võidakse töö seisma panna.

Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani peamiselt ehitus- ja tööstusvaldkonna töötajaid vahendava ettevõtte S.T. Eskandia juhataja Karol Sisask ütles, et Rootsis on ligikaudu 85 protsenti töötajatest kaitstud kollektiivlepingutega ja üle 75% töötajatest kuulub ametiühingutesse. Seadusemuudatused annavad Rootsis ametiühingutele suuremad õigused ja rohkem kohustusi, et kaitsta töötajate huve. „Välistööjõudu puudutavad seadusemuudatused ning ametiühingutele võimaldatavad suuremad õigused annavad töötajate huvidele suurema kaitse. Põhiline ametiühingute ja tööandjate regulatsioon puudutab töötingimusi ja töötasu,“ rääkis Sisask.

„Ilmselt toovad seadusemuudatused kaasa mõningase bürokraatia kasvu,“ tõdes Sisask. Erinevate valdkondade ametiühingud otsustavad ise, kas töötaja tööle asumisel piisab tööandjal ametiühingu kirjalikust teavitusest, lepingu sõlmimisest või elektroonilisest teavitusest. „Igal ametiühingul on oma nõuded ja see teeb teenuse osutamise ühtpidi kvaliteetsemaks ja konkurentsi ausamaks, teistpidi lisab bürokraatiat.“

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et nemad on seisukohal, et asukohariigi kollektiivlepinguid tuleb täita ja sealseid reegleid austada. „Samas on meil palju infot, et mitu Eesti firmat neist reeglitest kinni ei pea. Nad riskivad väga suurte summadega, sealhulgas töö katkemisega päevapealt. See ei ole mõistlik riski võtmine. Konkureerida tuleb nutikuse, mitte illegaalse palgapoliitikaga.“ Petersoni sõnul tähendab see, et eestlased saavad samaväärset palka mis rootslased ning lisaks laienevad neile muud hüved ja tingimused, mis on kokku lepitud näiteks kollektiivlepingus. „Meie inimesi koheldakse võrdselt kohalikega ning see tagab Eesti töötajatele paremad tingimused.“

Elamispindade kriisis vaevleval Rootsil on aga hädasti vaja väljastpoolt tulevaid ehitusfirmasid, kes aitaksid ka hindu ohjes hoida. Elamispindade puudus on Rootsis sedavõrd kriitiline, et Balti riikidest, Poolast ja Saksamaalt käiakse juba ise ehitusfirmasid appi kutsumas. Nii käisid oktoobris Tallinnas Rootsi kohalike omavalitsuste elamuettevõtete ning neid koondava katusorganisatsiooni SABO esindajad, et leida Eestist peatöövõtjaid, kes Rootsis üürimaju ehitaks.

SABO uusehituse eest vastutav Jonas Högset ütles, et seadusemuudatuse täpset mõju on raske hinnata, kuid ta ei arva, et see takistaks ehitusettevõtete tulekut Rootsi turule ja võitlust elamispindade defitsiidiga. „Oleme me algusest peale öelnud, et rahvusvaheline turg peab käituma Rootsi turu tingimustega kooskõlas, kui nad tahavad end siin pikaks ajaks sisse seada,“ rääkis Högset. Seega ei tohiks seadusemuudatus tema hinnangul mõjutada nende püüdlusi leida Rootsi turule ehitusettevõtteid.

Högset ei usu, et seadusemuudatus mõjutaks ehitusfirmade ja ka konkreetsemalt Eesti ehitusfirmade huvi Rootsi turu vastu. „Kõik ehitusettevõtjad, kellega ma kohtunud olen, teavad, et igal kohalikul turul on oma tingimused ja nii on ka Rootsi turul. See teeb ainult selgemaks, mida oodatakse ettevõttelt, kes tahab saada osa Rootsi ehitusturust. Võimalused on endiselt head ja munitsipaalmajutusasutused on alati avatud uutele pikaajalistele partneritele.“

Högset ütles, et neil on endiselt vaja, et välismaised ehitusettevõtted tooksid Rootsi turule kuluefektiivsed meetodid elumajade ehitusel ja tooksid endaga kaasa ka ehitusmaterjalid, mille hind on eluruumide ehituses teinud kõige suurema kasvu. Samuti näeb ta, et Rootsis saaksid meie ettevõtted kontrollida väärtusahelat, mis võimaldaks neil peatöövõtjana olla kasumlikum kui alltöövõtjana. Tema arvates peaks elamispindade defitsiidis Rootsis olema lepingutele kerge konkureerida.

Rootsi turul tegutseva ehitusettevõtte Kodumaja juhatuse liige Andrus Leppik ütles, et seadusemuudatus ei tohiks nende tegevust seal mõjutada. „Me järgmine kollektiivlepingute tingimusi. Meie jaoks on see olnud iseenesest mõistetav kõik need aastad, kui me Rootsis oleme toimetanud.“

Leppiku sõnul ta ei arva, et Rootsis oleksid regulatsioonid piiravad. „Me oleme harjunud Eestist väljaspool tegutsema ja Rootsi selles suhtes küll kuidagi eriliselt silma ei paista, et miski väga piiraks või takistaks,“ ütles ta. Rootsi turul näeb ta aga suurt potentsiaali, sest ehitusmaht neil seal kasvab.

Rootsi turule sisenenud Nordeconi juhatuse liige Priit Luman ütles, et neid seadusemuudatus mõjutada ei tohiks. „Nordecon tegutseb Rootsis SWENCN AB kaudu, mille töötajad on tööl vastavalt Rootsi seadusele nii praegu kui ka edaspidi. Nordeconi pikaajalisi plaane Rootsi turul seadusemuudatus ei mõjuta.“

Eelnõu näeb muu hulgas ette nn Lex Lavali tühistamise. See 2010. aastal jõustunud seadus reguleeris ja täpsustas välisriikidest ajutiselt Rootsi tööle lähetatud töötajate palgatingimusi.

Nime sai seadus enam kui 12 aasta tagusest vastasseisust Läti ehitusfirmaga Laval, millelt Rootsi ametiühingud nõudsid Vaxholmis koolihoone renoveerimisel Rootsis kehtivate kollektiivlepingute järgmist. Läti ehitusfirmale, mis järgis Läti kollektiivlepingut, kehtestati blokaad. Ametiühingud nõudsid, et Rootsis töötades tuleb järgida Rootsis kehtivaid seadusi, tööandjad viitasid tööjõu vabale liikumisele Euroopa Liidus. Konflikti keskmes oli töö hind.

Mitmel kohturingil jäi õigus Läti firmale ja Rootsi pidi oma seadusi kohandama. Lex Lavali järgi oli ametiühingutel õigus nõuda vaid kollektiivlepingute miinimumtingimuste täitmist.