Sõnajalgade Baltikumi suurima tuulepargi ehitus pandi seisma

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 16. mai 2017 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõnajalgade Baltikumi suurima tuulepargi ehitus pandi seisma
Vendade Sõnajalgade tuulikute ehitusload 160 miljoni eurose mahuga Aidu tuulepargis Ida-Virumaal on ajutiselt peatatud, lisaks on vennad hädas veel paari ehitusloa saamisega ja on hakanud loata rajama alajaama ning liinimaste.
Et meie vastu alustatakse sellist nõiajahti, ei oleks me osanud ealeski ette kujutada.

Andres Sõnajalg,
Aidu Tuulepark OÜ osanik
Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis ootamatult kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜle antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.
Kohus kaasas oma määrusega kolmanda isikuna menetlusse Aidu Tuulepark OÜ, ent Ida-Viru maavanema taotlust kaasata kolmanda isikuna ka kaitseministeerium kohus ei rahuldanud. Kaitseministeeriumi kaasas kohus hoopis arvamust andva haldusorganina.
Vaata Infopangast:
Aidu Tuulepark OÜ
Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei mõista maavanema kiusu. „Ma ei tea, mida taga aetakse. Ilmselt seda, et tuuleparki ei tuleks, aga kelle huvi see on, mina ei tea,“ sõnas ta. Ta lisas, et ei saa aru, kes protestib. „Kui tegemist oleks kaitseministeeriumiga, oleks nemad kohtus, aga ei ole ju.“
Ida-Viru maavalitsuse maasekretär maavanema ülesannetes Eve East selgitas, et Aidu tuulikutele ehituslubade andmisel on eiratud seaduses nõutud kooskõlastuskohustust, samuti on projektil tema sõnul vastuolusid teemaplaneeringuga. Vastuolud puudutavad tuulikute mudelit ja tehnilisi parameetreid.
East lisas, et vaidlusalused ehitusload rikuvad muu hulgas kaitseministeeriumi õigust korraldada riigikaitset, kuivõrd ehituslubade kohaselt püstitatavatel tuulikutel on oluline mõju kaitseväe õhuseire radari toimimisele. Kaitseministeerium esitas Easti sõnul veebruaris maavanemale järelevalvemenetluse taotluse. Haldusjärelevalvega tuvastatigi tema sõnul Lüganuse valla rikkumised, mille kõrvaldamisest vallavalitsus keeldus.
miljonit eurot on Aidu tuulepargi projekti maht, ütles tuulepargi üks omanikke Andres Sõnajalg.
Taani tuulikud asendati pikemate labadega Eesti tuulikutega
Aidu tuulepargi üks omanikest Andres Sõnajalg on veendunud, et Ida-Viru maavanemat kasutab tagauksena ära riik. „Ehitusload on väljastatud Eleoni tuulikutele juba üle nelja aasta tagasi, nii kaitseministeerium kui ka maavalitsus on ammu teadlikud Eleoni tuulikute püstitamisest, kuid ei ole kaebetähtaja raames kaebust esitanud,“ rääkis Sõnajalg. „Veelgi enam, kaitseministeerium ei ole nimetanud ühtegi negatiivset asjaolu, mis kaasneks Eesti Eleoni tuulikutega võrreldes algselt kavandatud Taani Vestase tuulikutega,“ lisas ta.
Nimelt peetakse Aidu puhul ühtäkki suureks probleemiks, et ehitusprojektis asendati Taani päritolu Vestase tuulikud Eesti oma tehnoloogial ja Eestis toodetavate Eleoni tuulikutega, ütles Sõnajalg.
"On äärmiselt pahatahtlik, kui riik kasutab maavanemat kui tagaust ehituslubade tähtajatuks vaidlustamiseks, jättes sisuliselt analüüsimata projekti vastavuse planeeringule ning kohtumenetluse mõju, sellega kaasnevaid avalikke huve ning üüratut varalist kahju," nentis tuuleärimees. Sõnajala sõnul on ehituses oleva Aidu projekti maksumus 160 miljonit eurot.
Andres Sõnajalg (vasakul) ja Lüganuse vallavanem Viktor Rauam 2015. aastal Aidu karjääri hoonestusõiguse võõrandamise lepingut sõlmimas.Foto: Raul Mee
„Ettekäändena tuuakse kaitseministeeriumi mure Eesti kaitsevõime pärast seoses tuulikulabade paarimeetrise pikkuse erinevusega, mis on tegelikult planeeringuga sisuliselt kooskõlas,“ teatas Sõnajalg. Ta lisas, et samas riigifirmale Eesti Energia kuuluvas Aulepa pargis polnud probleemi lubada tuulikute kõrgust tõsta 50 meetrit (150 meetrilt 200 meetrile), kooskõlastades see kaitseministeeriumi poolt vaid paar nädalat tagasi.
Kui Sõnajalg leiab, et asi on tuulikute asendamises, siis vallavanem Rauam tõi välja, et probleem sai alguse sellest, et osale tuulikutele ehitatakse ebatasase maa tõttu alla nn padi. „Karjääri pind on ebatasane, absoluutkõrgused kõiguvad pluss-miinus 20 meetrit. Tuulepargi rajamine on arvestatud kõige kõrgema puntki järgi, kuhu tuulik tuleb. Ülejäänutele ehitatakse siis padjad alla, et tuulikute labad oleksid kõrguse mõttes ühel joonel,“ selgitas Rauam.
Nn padi ehk alus, millele hakatakse rajama tuulikut Aidu tuulepargis.Foto: Erakogu
Alajaam ja liinimastid kerkivad ehitusloata
Kui tuulikute ehituslubade üle otsustab edaspidi kohus, siis Sõnajalgadel on Aidus probleeme veel paari ehitusloaga. Esiteks on nad Püssi transportinud alajaama, mille rajamiseks pole vald ehitusluba väljastanud. Teiseks on kerkinud Püssi ja Aidu alajaama vahele 110 kV liini rajamiseks mastid, kuid liini rajamiseks jällegi luba väljastatud ei ole.
"110 kV liini paiknemine on teemaplaneeringuga määratud Püssi ja Aidu alajaama vahele. Probleem, miks pole veel ehitusluba, on tekkinud kohas, kus asuvad Eesti Energia Uus-Kiviõli kaevandusele mõeldud rendimaad, millest liiniga üleminekuks nõusoleku saamisega oleme tegelnud 2016. aasta algusest. Selle osas on venitatud ja seatud täiesti võimatuid tingimusi,“ rääkis Sõnajalg.
Ta lisas, et teatavasti on riigikohus Uus-Kiviõli kaevandusloa eraldamise Eesti Energiale tühistanud ja maa edaspidine kasutamisvajadus Eesti Energial sootuks puudub. „Me ei ole tegelikult seal ehitanud – hangitud on vaid liinimastid ja need laiali veetud,“ püüdis Sõnajalg olukorda pehmendada, lisades siiski, et samas pole saladus, et tuulepark on kerkinud hoogsalt ja ühendusliiniga on ilmselgelt kiire.
Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk kinnitas, et Sõnajalgade 110-kilovoldine liin asub Enefit Kaevanduste kasuks hoonestusõigusega koormatud maa-alal. "Vastavalt Sõnajalgadega sõlmitud koostöökokkuleppele peavad nad esitama nõuetekohase projekti - viimast nad seni teinud pole," sõnas ta.
Mastid, mis hakkavad kandma 110 kV liini Püssi ja Aidu alajaamade vahel. Liini ehitamiseks ei ole vendadel Sõnajalgadel aga veel kehtivat ehitusluba.Foto: Erakogu
Lüganuse vallavanem Rauam tunnistas puudujääke ja lubas neile ka reageerida. „Meil ei ole siin mingit erilist suhet, tavaline valla ja ettevõtte suhe, ei midagi ülemäära sõbralikku või vastupidist. Lähtume kainest mõistusest ja loogikast ning seadustest,“ märkis Rauam. "Meil ei ole huvi olla ühel või teisel pool. Meie lihtsalt võitleme selle eest, et sinna maa-alale kasutus saaks."
Iga Aidu tuuleparki püstitatud ja kasutusloa saanud tuulik toob kokkuleppe kohaselt Lüganuse vallale aastas sisse 1800 eurot. Kui püsti on näiteks 30 tuulikut, tähendab see vallale 54 000 eurot tulu.
Küsimusele, kas ilma kehtiva ehitusloata tegevustele vald kuidagi ka reageerib, vastas vallavanem, et loomulikult tehakse mingi ettekirjutus kõigepealt. „Me käime kõik sammud läbi. See on nüüd äsja just üles kerkinud seoses sellega, et kogu see asi tähelepanu alla läks. Me hakkasime kõike muud ka täpsemalt uurima ja vaatama, et kui kaugel miski on.“
Andres Sõnajalg on aga arvamusel, et nende tagasilöökides Aidus on roll ka riiklikul konkurendil Eesti Energial. Ta meenutas, et 2015. aasta veebruaris nõudis Eesti Energia Aidu Tuulepargi maade enampakkumise eelviimasel päeval pakkumise tegemise asemel tähtaja pikendamist tavapäraselt 15 päevalt kahele kuule, näidates Sõnajala hinnangul välja riigifirma ilmselget huvi eraettevõtte projekti pidurdada. Nüüd heitlevad kaks konkurenti juba Tootsi tuulepargi pärast.
Eesti Energia meediasuhete juht Kuusk kommenteeris, et Eesti Energia esitas 2015. aastal taotluse Aidu tuulepargi hoonestusõiguse enampakkumise tähtaja pikendamiseks ja tingimuste ülevaatamiseks, kuna soovis rohkem aega, et analüüsida, kas enampakkumisel osaleda. Kohalik omavalitsus ei rahuldanud Kuuse sõnul Eesti Energia taotlust.
"Väide, et Eesti Energia soovis Aidu tuulepargi projekti pidurdada, ei vasta tõele. Aidu tuulepargi projekti pidurdamise huvi korral oleks Eesti Energia võinud näiteks enampakkumise korraldamise kohtus vaidlustada," ütles Kuusk. Ta märkis veel, et Eesti Energial puudub seos ka Aidu tuulepargi ehitustööde praeguse peatamisega.
Heitlus Tootsi tuulepargi pärast
Tootsi tuulepargi kõrval on Aidu tuulepark Eestis ainuke koht, kuhu saab suuremahulist tuuleparki rajada. Ei saa salata, et meil on ka Tootsi tuulepargis, mida püütakse Eesti Energiale sokutada, Eleoni tuulikutega omad plaanid. Aga et pärast oma plaanide avaldamist alustatakse meie vastu sellist nõiajahti, ei oleks me osanud ealeski ette kujutada.
Kui jaanuari lõpus hakkasid Tootsi tuulepargi maade Eesti Energiale kinkimise ärahoidmise jõupingutused vilja kandma ja kohus keelas riigimaa üleandmise Eesti Energiale kohtuvaidluse lõpuni, alustas ühtäkki kaitseministeerium meie vastu meediarünnakut ja nõudis Ida-Viru maavalitsuselt Aidu tuulepargi ehituse üle järelevalve alustamist. Aidu kohal lennutati isegi drooni, mille videopilt saadeti lahkesti ajakirjanikele. Mõni aeg hiljem alustatigi maavalitsuses järelevalvemenetlust, vaatamata sellele, et vald ühtegi probleemi ei näinud ja järelevalvemenetluse tähtajad olid ammu läinud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- EESTI ENERGIA AS
- Kohus
Hetkel kuum