Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötus üle aastate madalaimal tasemel

    Meeste hõivatus kasvas 1,8% võrra.Foto: Scanpix/Postimees

    Töötus kahanes tänavu esimeses kvartalis 5,6%ni, olles viimati nii madal kaks aastat tagasi.

    Statistikaameti teatel oli I kvartalis tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.
    Töötuse määr
    Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langes töötuse määr 0,9 protsendipunkti ning võrreldes eelmise kvartaliga 1 protsendipunkti. Viimati oli töötuse määr nii madal 2015. aasta III kvartalis (5,2%). Töötute arv oli 2017. aasta I kvartalis 38 400, aasta tagasi samas kvartalis 43 600.
    Tööhõive määr
    15–74-aastaste hulgas oli 2017. aasta I kvartalis 66,3%. 2017. aasta I kvartalis oli hõivatuid 646 800. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas hõivemäär 2,2 protsendipunkti. Tööturul hõivatute arv kasvas ligi 17 000 inimese võrra. Samas jäävad 2017. aasta I kvartali näitajad alla 2016. aasta II ja III kvartalile, mis on suuresti tingitud sesoonsusest – tulenevalt tootmisprotsesside iseärasustest ja/või nõudlusest on paljudel tegevusaladel suvekuudel vaja rohkem tööjõudu.
    Vanuserühmiti on tööhõive määr pooleliolevate õpingute tõttu ootuspäraselt madalaim 15–24-aastaste hulgas. Siiski kasvas hõivemäär 15–24-aastaste seas 4,8 protsendipunkti, jõudes 2017. aasta I kvartalis 36,7%-ni. Samas tõusis 15–24-aastaste seas töötute arvu kasvu tõttu töötuse määr.  
    Tööjõus osalemine
    Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastase rahvastiku hulgas. Meeste näitaja kasvas 1,8 protsendipunkti ning jõudis 74,7%-ni, naiste tööjõus osalemise määr tõusis 1,3 protsendipunkti ja oli 65,9%. 15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus kasvas aastaga 1,3 protsendipunkti ja oli 2017. aasta I kvartalis 7,8 protsendipunkti.
    Nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste puhul on kasvanud hõivatute arv ning kahanenud töötute arv. Töötuse määr oli eestlaste seas 4,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga ning möödunud aasta I kvartaliga on näitaja langenud vastavalt 1 ja 0,9 protsendipunkti. Mitte-eestlaste töötuse määr püsis jätkuvalt märgatavalt kõrgem ning oli 2017. aasta I kvartalis 8,7%, kuid võrreldes eelmise kvartali ja möödunud aasta sama kvartaliga langes näitaja 1,1 protsendipunkti. Suhteliselt palju on kasvanud tööturul aktiivsete mitte-eestlaste arv ning osatähtsus. 2017. aasta I kvartalis oli nende tööhõivemäär 61,4%, eelmise aasta samas kvartalis aga 58,7%.
    Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud ehk mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv kasvanud nii linnas kui maal - esimeses kaks protsendipunkti 67,1%-ni ja teises 2,4 protsendipunkti 64,5%-ni. Majandussektorite vahel pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud ning viimastel aastatel on koguni hooajalised kõikumised sektorite vahel varasema ajaga võrreldes suhteliselt marginaalsed olnud. Kui võrrelda üksnes I kvartalite dünaamikat, siis tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus jätkas kasvu sekundaar- ja primaarsektori arvelt.  
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.