Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksumaraton riigikogus

    Ööistung riigikogus 2013. aastalFoto: Raul Mee

    Homme on riigikogus arutusel mitu olulilist maksumuudatuse eelnõud. Kokku tuleb lugemisele koguni 24 eelnõud, mis tähendab, et tõenäoliselt ootab riigikogu ees järjekordne ööistung.

    Kui tavaliselt on ööistungi põhjuseks opositsioonipoliitikute venitamistaktika, siis seekord on koalitsioon ühele istungile kuhjanud kokku 24 muudatust. Opositsiooni esindajad on avaldanud pahameelt, et selline eelnõude kuhjamine tapab igasuguse võimaluse eelnõude üle sügavuti arutada.
    Enamik eelnõusid läheb esimesele lugemisele.
    Arutusele minevad eelnõud:
    1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Eelnõu eesmärk on mikroettevõtluse soodustamine ja mikroettevõtjate maksukäitumise parandamine. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku poolt teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Selleks kehtestatakse maksustamise erikord, mille puhul toimuks maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.
    Eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses ettevõtluskonto. Selle konto kasutuselevõtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksuosa (valdavalt 20% laekunud tuludest) broneeritakse tulu saaja kontolt automaatselt ja kantakse maksuhaldurile üle. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone.
    2. Pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Eelnõuga muudetakse pakendiaktsiisiga maksustamise korda ning tehakse aktsiis kaheastmeliseks. Et vähendada turule toodava pakendi koguseid ja suunata tootjaid ning maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit, sh eelistama ökomärgisega pakendeid, hakatakse maksustama Eestis turule lastud, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakendeid turule toomisel. Pakendi turule toomise aktsiis ei ole seotud pakendi taaskasutamise kohustuse täitmisega, mistõttu ei saa maksu vältida pakendijäätmete taaskasutamise kaudu.
    Paralleelselt säilib kehtiv pakendiaktsiisiga maksustamise kord, mis seob maksukohustuse tekkimise ning aktsiisi maksmise pakendijäätmete ettenähtud sihtarvudes kokku kogumise ja taaskasutamisega. Kehtima jääb ka aktsiisivabastus, mida kohaldatakse, kui pakendid on sihtarvude piires taaskasutatud.
    3. Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Magustatud joogi maksu peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Selleks, et maks täidaks võimalikult tõhusalt oma eesmärki, on see kujundatud ühikupõhiseks maksuks. Maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab.
    4. Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Seadust täiendatakse nii, et vaid kogu äriühingu osaluste võõrandamise ning töötaja töövõime kaotuse või surma korral ei pea optsiooni realiseerimisel maksuvabastuse saamiseks optsiooni andmise ja realiseerimise vaheline periood olema kolm aastat. Erisoodustusena käsitatakse vaid seda osa optsioonist, mida töötaja ei ole veel välja teeninud.
    Eelnõuga muudetakse töötajate majutusega seotud tööandja kulude maksustamise korda. Kavandatava muudatuse kohaselt on töötaja majutamise kulude katmine tööandja jaoks maksuvaba, kui majutamise vajadus lähtub tööandja ettevõtlusest, kulud mahuvad seadusega kehtestatavate piirmäärade sisse, töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja ei oma lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara.
    Eelnõuga antakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevatele ühingutele võimalus maksta ühingu tegevuses osalevale vabatahtlikule ühingu heaks välismaal ülesannete täitmise eest maksuvabalt summa, mis on võrdne välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmääraga.
    Eelnõuga täiendatakse tulumaksuseadust nii, et isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö-, või ametiülesannete täitmisel makstavat parkimistasu saab tööandja maksuvabalt hüvitada, arvestamata läbitud kilomeetreid.
    Eelnõuga kehtestatakse madalam tulumaksumäär 14% äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele. Äriühing peab 7% tulumaksu kinni residendist ja mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendilt, mille maksmise aluseks olev kasumiosa on Eesti äriühingu tasandil maksustatud 14% maksumääraga.
    Eelnõuga kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14% eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali 3. kuu 10. kuupäevaks.
    Tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt saab edaspidi nii töö- kui isiklikeks sõitudeks ettevõtte sõiduauto kasutamise võimaldamisel erisoodustust deklareerida vaid kilovatipõhiselt, sõltumata erasõitudena läbitud distantsist. Sõiduauto erisoodustuse hinna määramise aluseks on eelnõu kohaselt 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku kohta ning 1,47 eurot, kui sõiduauto on üle viie aasta vana.
    5. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Eelarvestrateegilise muutusena ühendatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamine kevadiseks eelarveprotsessiks. Valitsusele antakse rohkem volitusi otsustada riigieelarve raha jaotus valitsemisalade vahel. Selleks jäetakse riigikogu kinnitatavast aastase riigieelarve seadusest välja ministeeriumide valitsemisalade liigenduse tase.
    Kehtestatakse aluspõhimõte, et edaspidi hinnatakse riigieelarve tasakaalureeglit mitme aasta keskmisena ja varasemate aastate ülejääke võib investeeringute tegemiseks kasutada kuni 0,5% SKPst.
    6. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtetes kokku lepitud riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks ja täpsustamiseks vajaliku regulatsiooni täiendamine. 
    7. Vabariigi presidendi ametihüve ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    Seadust muudetaks nii, et presidendil oleks võimalik puhata siis, kui ta ametikohustused seda lubavad ning samas võimaldama selle, et presidendil oleks igal ajal valmidus ja võimalus oma kohustusi täita.
    8. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine
    Seadusemuudatuste eesmärk on kõrvaldada õigusvaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetada vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.
    9. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine
    Eelnõu väljatöötamine on tingitud probleemidest, mis on ilmnenud politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitseiameti ja päästeameti igapäevatöös. Näiteks ei võimalda kehtiv seadus politseiametniku teenistusastet ajutiselt ülendada, mis on teatud juhtudel vajalik missioonil viibivate politseiametnike puhul. Muudatustega kõrvaldatakse takistused ülesannete täitmiseks, suurendatakse õigusselgust ning vähendatakse dubleerimist ja töökoormust.
    10. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Esimene lugemine
    11. Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muudatus. Kolmas lugemine
    12. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmine. Teine lugemine
    13. Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas“. Esimene lugemine
    14. Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahelise Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.
    15. Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis“ eelnõu. Esimene lugemine.
    16. Riigikaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine
    17. Tolliseaduse eelnõu. Teine lugemine
    18. Ühistranspordi-, liiklus- ja riigilõivuseaduse muutmine. Teine lugemine
    19. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine. Esimene lugemine
    20. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (Nagoya protokolli rakendamine). Esimene lugemine
    21. Keskkonnaseire seaduse muutmine. Esimene lugemine
    22. Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmine. Esimene lugemine
    23. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatus, koalitsiooni eelnõu. Esimene lugemine
    24. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatus, Reformierakonna eelnõu. Esimene lugemine.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Merko sõlmis NATOga kopsaka lepingu
AS Merko Ehituse kontserni kuuluv UAB Merko Statyba sõlmis projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks Leedus enam kui 20 miljoni euro eest.
AS Merko Ehituse kontserni kuuluv UAB Merko Statyba sõlmis projekteerimis-ehituslepingu lisa täiendavateks töödeks Leedus enam kui 20 miljoni euro eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Tallinna linnapeaks tüürib Jevgeni Ossinovski Lisatud koalitsioonileping
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.