Eesti Telekomi väikeaktsionäride saaga jätkub

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 17. mai 2017 kell 3:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Telekomi väikeaktsionäride saaga jätkub
Eesti Telekomi väikeaktsionäre esindav Soraineni advokaadibüroo ja Telia Companyt esindav Ellex Raidla on eriarvamusel, kuidas peaks kohtumääruse alusel kunagistele aktsionäridele lisahüvitisi välja maksma.
2010. aastal alanud vaidlus Eesti Telekomi endiste väikeaktsionäride ja Telia Company vahel lõppes justkui mullu novembris. Toona ei võtnud riigikohus menetlusse kaebust, et väikeaktsionäridele makstaks viis korda suurem lisahüvitis, kui kahe esimese kohtuastme mõistetud 951 835 eurot. Seega jäi kehtima Harju maakohtu otsus, milles muu hulgas leiti, et aktsiate ülevõtmise käigus ei maksnud Telia väikeaktsionäridele ülevõetud aktsiate eest õiglast hüvitist.
Kohus määras vaid summa
„Sellest hoolimata ei ole ühegi väikeaktsionäri kontol ühtegi eurot,“ ütles Eesti Telekomi väikeaktsionäre esindava Soraineni advokaadibüroo partner Reimo Hammerberg. Nad esitasid taotluse, et kohus selgitaks määruse sisu. Probleem on selles, et kohtumäärus määras hüvitise suuruse, kuid see ei ole täitedokument. Harju maakohus arutab kohtuasja juuni lõpus.
„Arvan, et siin on lihtsalt menetlusõiguse probleem,“ rääkis Hammerberg. Tema sõnul ei saa nad väikeaktsionäride esindajana minna selle kohtumäärusega täituri juurde, et lisahüvitiste kogusumma Telia kontolt maha võetaks ning neile kantaks. „Selles ongi probleem. Ja nemad on hakanud täitmisega venitama.“
Pärast 2010. aastal Eesti Telekomist välja tõrjumist kogunesid väikeaktsionärid TeliaSonera vastu, et saada rohkem raha, kui neile esialgselt sundülevõtmise käigus hüvitati.
Tookord maksti neile 93 krooni ehk 5,94 eurot aktsia eest.
Eesti Telekomi tollaseid väikeaktsionäre esindav Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni leidis aga, et Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus oli vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem kui TeliaSonera makstud hüvitis.
Telia emafirmat esindava Ellex Raidla partner Toomas Vaher rõhutas, et kohtumääruses on selgesõnaliselt kirjas, et rahalised nõuded Telia vastu on jäetud rahuldamata. „Kohus määras kindlaks õiglase hüvitise suuruse, jah, aga selle Soraineni büroo esitatud rahasumma väljamõistmise ja viiviste nõude jättis ju kohus rahuldamata,“ ütles ta ja lisas, et nad tegelevad sellega, et lahendada iga väikeaktsionäri ja Eesti Telekomi suuraktsionäri ehk Telia suhteid kohtuväliselt.
„Kohus ei mõistnud mingeid rahasummasid välja ja seetõttu ei järgne sellele kohtulahendile ka mingit sundtäitmist. Hüvitise nõuded, mis väikeaktsionäridel on, tulenevad mitte kohtulahendist, vaid aktsiate omaaegsest ülevõtmisest ja äriseadustikust,“ selgitas Vaher ja lisas, et kohus täpsustas õiglaseks peetava hüvitise suuruse aktsia kohta ülevõtmise aja seisuga.
Raha saab iga väikeaktsionär eraldi
Vaher ütles, et Soraineni büroo esitas nõude saada hüvitise kogusumma enda kontole ja seda ise jagama hakata, aga seda ei ole Telial põhimõtteliselt võimalik teha. „Telia ei saa suvaliselt maksta vahendaja kontole raha, kui ta peab lahendama need küsimused otse nende väikeaktsionäridega, kellelt ta omal ajal aktsiad üle võttis.“
Ta lisas, et väikeaktsionäride ühise esindamise õigus kehtis ainult selle praeguseks lõppenud menetluse raames, mis puudutas hüvitise suuruse määramist aktsia kohta ja see ei kandu edasi kohtuvälistele õigussuhetele. Nad ei saa ka automaatselt väikeaktsionäride kontodele raha kanda, sest vahepeal on möödunud seitse aastat. „Seal ei pruugi ju kõiki neid isikuid enam alleski olla, neil ei ole enam samu pangakontosid, siis on rahapesu tõkestamise reeglid ja me peame tuvastama iga raha saava isiku.“
Vaheri sõnul on avalduse tegemine tegelikult väga lihtne. Endised väikeaktsionärid kirjutavad digiallkirjaga avalduse ja saadavad enda pangakonto numbri, advokaadibüroo vaatab avaldused läbi ja vastab neile. „Kui see avaldus rahuldatakse, siis Telia maksab raha välja. Seal ei ole mitte midagi keerulist,“ ütles ta ja lisas, et paljud on nende poole juba pöördunud ja raha välja maksmine on pärast positiivse otsuse tegemist nädalate, mitte kuude küsimus.
Vaher leidis, et ei ole palju nõuda, et väikeaktsionärid nende poole pöörduvad, kui tahavad raha kätte saada. „Meil on ju vaja kindlaks teha, et see raha läheks õigesse kohta.“
Soraineni büroo tahaks hüvitist kohe saada
„Nüüd nad ongi leidnud sellest justkui kesktee välja,“ lisas Reimo Hammerberg, sest Ellex Raidla palus esitada endistel väikeaktsionäridel lisahüvitise taotlused neile ja väljaostetud väikeaktsionäre oli rohkem kui 1500.
Hammerberg leidis, et selline menetlus on liiast. „Menetlus on läbi, aeg on hüvitist maksta.“ Tema sõnul soovisid nad, et kohus esitaks määruse täitedokumendina, kuid kohus pidas seda liiga laiendavaks õiguse tõlgendamiseks. „Me tahame, et kohus ütleks siis, mida tuleks teha sellise määrusega. Kas see oli lihtsalt infoks väikeaktsionäridele või siiski Telia peaks määratud hüvitise kandma väikeaktsionäride kontodele koos viivistega, mida ka ju kohus määras, ja koos õigusabikuludega, mida kohus täpsustab,“ ütles ta ja lisas, et Telia on juba pikalt peitust mänginud.
„Omal ajal Telia suutis lisaaktsiad investorite kontodelt ära võtta ja sinna kanda asemele enda määratud hüvitise - kuidas ta nüüd ei suuda kontole kanda seda, mille kohus on määranud, vaid on teinud selleks lisamenetluse?“ küsis Hammerberg ja lisas, et see on nende hinnangul vastuolus seaduse mõttega, kus hüvitis peaks olema kiire ja kohene.
Hammerbergi sõnul on Telia Company poolt täielik vaikus ja Ellex Raidla pole samuti soovinud nendega suhelda, kuid nad loodavad, et olukord laheneb. „Meil oli pikk menetlus, kus räägiti sellest, mis see täiendav hüvitis on ja nüüd, kui see määrati, seda lihtsalt ei maksta, kasutades ära ühte väikest nüanssi, mis meil on menetlusseadusest puudu, et see ei ole täitedokument. See kindlasti ei saanud olla seadusandja mõte, et väikeaktsionärid saavad selle informatiivse hüvitise ja lähevad igaüks ükshaaval kohtusse pärast seitsmeaastast menetlust ja tekitavad endale uue menetluse.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum