Paks veri ettevõtjate ja Sesteri vahel

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 17. mai 2017 kell 3:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paks veri ettevõtjate ja Sesteri vahel
„See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,“ ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Panditulumaks on ettevõtjate ja rahandusminister Sven Sesteri vahel tekitanud paksu verd.
Tänane päev kannab nime superkolmapäev, sest riigikogu hakkab arutama kokku 24 seaduseelnõud. Nende seas on ka palju olulisi maksumuudatusi, mis võivad ettevõtjate hinnangul Eesti majanduse täiesti pea peale tõsta. Suurim murekoht on panditulumaksuseaduse eelnõu, mis on täna esimesel lugemisel.
„See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,“ ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Tema sõnul lõhub praegune valitsus kogu Eesti lihtsa maksusüsteemi ja rikutakse oluliselt konkurentsivõimet. „Kahjuks on vähe inimesi, kes sellest aru saavad,“ sõnas ta.
Panditulumaksu kehtestamine tähendaks, et emaühingule või muule kontserni äriühingule laenu andmine läheb maksu alla. Eesmärk on tõkestada äriühingutest kasumi kaudset väljaviimist.
Kui juhtub mingi ime, siis IRL võiks võtta Sesteri rahandusministri kohalt tagasi.
Jüri Käo,
NG Investeeringute juht
Käo sõnul takistaks selline seadus tugevalt välisinvestorite tulekut Eestisse ja ka investeeringute tegemist siin. Paraku on Käo sõnul välisinvestorid enamasti ka suurimad tööandjad, maksumaksjad ja eksportöörid. „Ja me läheme veel nende kallale ja teeme neile kahju?“ oli Käo hämmingus. „Valitsus tõmbab ettevõtluse mootorile käsipidurit,“ lisas ta.
Skeemimeistrite võimalus
Tõsi, kui seadus võetakse vastu, hakkaks see kehtima järgmise aasta esimesest jaanuarist ja rakenduks laenudele, mis on tehtud kontsernisiseselt kuni kuus kuud varem. See tähendab, et selle aasta esimese juulini oleks ettevõtetel võimalus oma olukorda mõneks aastaks pehmendada ja teha näiteks suured laenumaksed enne seaduse kehtima hakkamist ära.
„Kindlasti võib igasuguseid skeeme teha, kuid need on keerulised ja kokkuvõttes kahjustame ikka maksukeskkonda,“ ütles Käo. Seda enam, et uutel investoritel on panditulumaksu kehtestamise järel üks põhjus vähem Eestisse tulla, kuna maksukeskkond pole enam nii atraktiivne, leidis Käo.
Panditulumaksuseaduse vastu on sõnakalt sõdinud pea kõik ettevõtjate liidud. Sõna on võtnud näiteks tööandjate keskliit ja ka kaubandus-tööstuskoda. Käo sõnul on aga probleem selles, et rahandusminister Sven Sester ei arvesta ettevõtjate seisukohtadega karvavõrdki.
„Sester läheb ajalukku sellega, et toetab nii ettevõtjavaenulikku asja,“ ütles Käo. „Kui juhtub mingi ime, siis IRL võiks võtta Sesteri rahandusministri kohalt tagasi,“ lisas ta. Üleüldse on Käo sõnul IRLil hädavajalik, et ta maksumuudatustele pidurit tõmbaks – vastasel juhul kaotab erakond ka nende viimaste ettevõtjate toetuse, kes neid veel pooldavad.
See pole uus maks, vaid meede
Me ei kehtesta uut maksu, vaid kehtiva ettevõtte tulumaksu tasumist kindlustavat tagatisraha. See on vastumeede kasumi ühe enam levinud varjatud väljaviimise viisi – laenu andmine emaühingule või muule kontserni liikmele – tõkestamiseks.
Ettevõtjate tagasisidet arvestades on ettepanek koostatud selliselt, et see tavapärast majandustegevust ei häiriks. Tagatisraha ei puuduta kõiki laene, vaid üksnes neid, mis antakse emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingutele ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele ja mis ületavad äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa. Samuti on seaduses erand selleks, et kontserni likviidsuse juhtimiseks kontsernikonto kasutamist tagatisraha ei puuduta.
Hinnanguliselt on Eesti äriühingutel nõudeid välismaal asuvate emaühingute vastu u 800 miljoni euro eest. Tagatisraha ei kehtestata tagasiulatuvalt. Eelnõus on üleminekusäte, mille eesmärk on piirata ulatuslikku kontsernisiseste laenude andmist enne nn tagatismaksu kehtima hakkamist.
Eelnõu ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ning ei tekita põhiseadusega keelatud tagasiulatuvat maksukohustust. Kasumi varjatud Eesti äriühingutest väljaviimise tõkestamine on üks meede valitsuse tegevusprogrammis ning osa valitsuse terviklikust maksuplaanist maksukeskkonna korrastamisel.
Tagasi astuda koalitsioonilepingu elluviimise pärast ma ei kavatse.
Sven Sester,
rahandusminister
Seeder annab lootust
IRLi värske juhatuse esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et panditulumaksu seaduseelnõud pole mõistlik ega õiglane siduda Sesteri isikuga, kuna rahandusminister viib ellu koalitsiooni poliitikat ja kokkuleppeid, mitte ei tegutse omapäi. „Kindlasti pole lisamaksude kehtestamine IRLi unistus või poliitika mõõdupuu, kaugeltki mitte. Kuid see on koalitsiooni hind,“ ütles ta.
Seeder lisas, et enne, kui IRLi ministrite vahetused, kaasa arvatud Sesteri rahandusministri portfell, arutlusele tulevad, on vaja IRLil pidada koalitsioonipartneritega läbirääkimisi, kas ja kuidas valitsus üldse edasi läheb. Nimelt on Seederi sõnul praeguses koalitsioonilepingus mitu maksu- ja perekonnapoliitika küsimust, mis nõuavad ülevaatamist. „See, et lähme samamoodi edasi, meile vastuvõetav ei ole,“ sõnas ta. Siiski lisas ta, et IRLi eesmärk ei ole koalitsiooni lõhkuda.
Seega on Seederi sõnul lootust, et ka panditulumaksu seaduse eelnõu tõmmatakse tagasi, kuna koalitsioonileping on ju avatud. Näiteks oli kokku lepitud, et tuleb automaks, ent sellest loobuti. Samuti polnud koalitsioonilepingus kirjas tervishoiu lisarahastamine, ent see tuli.
„Mina olen kindlasti valmis ettevõtjatega sel teemal kohtuma. Ei ole jäika seisukohta, et ei saa midagi muuta,“ ütles Seeder.
IRL uus esimees Helir-Valdor Seeder erakonna volikogul möödunud nädalal.Foto: Andras Kralla
Vastu võetud otsused on tehtud liiga pühaks lehmaks, keegi ei taha sellest otsusest taganeda.
Lasse Lehis,
Eesti Maksumaksjate Liidu juht
Lubadused toovad pahandust
Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis kavatseb täna riigikogule saata märgukirja kahe ettepanekuga. Esiteks soovitab ta tulumaksuvaba miinimumi tõsta mitte 500 euroni, vaid näiteks 400 või 450 peale. „Sellega kaoks vajadus kogu ülejäänud maksupaketi järele,“ ütles ta.
Nimelt on kogu pakett kokku pandud vaid selleks, et leida raha maksuvabastuse lubaduse täitmiseks. „Vastu võetud otsused on tehtud liiga pühaks lehmaks, keegi ei taha sellest otsusest taganeda,“ ütles Lehis, lisades, et tegelikult pole ühelgi valijal erilist vahet, kui tulumaksuvaba miinimum tõuseks pisut vähem, kui praegu lubatud. Seda eriti siis, kui tänu sellele saaks ära jätta mitu muud maksumuudatust.
Teine ettepanek, mis Lehis riigikogule esitada kavatseb, on see, et erakonnad lepiks omavahel kokku, et järgmistel valimistel ei anna keegi ühtegi lubadust rahapakke laiali jagada või teha maksuvähendusi. „Neid pole võimalik täita ja neist tekib nii palju pahandust,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum